Reedel, 20. septembril avati Raplamaa kaasaegse kunsti keskuses omapärane näitus „Kirikuju”, mille autorid on eesti kirjanik Mathura ja inglise luuletaja Steven J. Fowler. Näitusekülalistel aitas kunstnikega lähemalt tuttavaks saada avamisel näidatud lühifilm.
“Kirikuju” uurib piiri visuaalse ja poeetilise, kujundliku ja sõnalise eneseväljenduse vahel. Muidu kirjanduse vallas tegutsevad autorid on kasutanud sellel näitusel aseemilist kirjutust ja muid kaasaegseid kunstilisi vorme.
Näituse avamine tõi kaasaegse kunsti keskusesse kokku üle kümne inimese. Autoritest oli kohal vaid Mathura. Steven J. Fowler ei jõudnud kahjuks Londonist Raplasse, kuid nende kahe koostöös sündinud lühifilm selgitas kenasti, kes nad on ning mida nad koos valmis tegid.
Teosed ise on väga huvitavad, sest autorite soov on olnud luulet või kirjandust visualiseerida, ehk Mathura ja Steven J. Fowleri eesmärk oli uurida tähenduste olemasolu ka seletamatus maailmas.
Mathura on kirjanik ja luuletaja, kes tegutseb veel lisaks tõlkija ja kunstnikuna ning on avaldanud üle kümne luulekogu, ühe romaani ja reisikirja. Ta on oma töö eest pälvinud Gustav Suitsu luulepreemia, Virumaa kirjandusauhinna ning kahel korral olnud Eesti Kultuurkapitali maakondliku aastapreemia laureaat.
Steven on pärit Inglismaa looderannikult, aga elab juba pikemat aega Londonis. Ta on luuletaja ja avangardne kunstnik, kes on avaldanud kümmekond luulekogu ning algatanud hulga koostööprojekte nii kirjanduse, kunsti, teatri kui ka filmi vallas. Temalt on kaastöid tellinud Tate Modern, Tate Britain, BBC Radio 3, London Sinfonietta, Wellcome Collection ja Liverpooli Bienaal. Ta on eksperimentaalse European Poetry Festivali peakorraldaja Suurbritannias. Stevenit tuntakse vahva, naljaka ja humoorika persoonina.
Noorena oli tema lemmiktegevuseks maadlemine, millest tuli ka tema raamatu nimi „Maadlejad”. Mathura rääkis, et kui ta küsis Stevenilt, miks ta maadlemisega lõpetas, oli Steven talle muheldes vastanud, et sellega ära ei ela. Mathura naeris ja küsis, kas luuletamisega siis elab ära.
„Ma sain tema käest selle idee, kuidas sõna kasutada,” ütles Mathura, kes ka „Kirikuju” näituse idee välja pakkus. Mathura sõnul ei ole ta ilmtingimata kindel, et see kõik sellel näitusel on luule, ning talle tundus seda projekti tehes, et mis iganes väljendusviisi sa võtad, on põhiline leida tasakaalukoht.
Mathura ja Steven J. Fowleri ühisnäitust vaadates võib algul jääda segaseks, mida on proovitud maalida. Kui nendesse süveneda, näeb seal lauseid või sõnu, mida on maalides visualiseeritud. Osa teoseid on kunstnikud väga huvitavalt lahendanud ning loonud need sõna otseses mõttes koos. Nende koostöö on käinud sedasi, et üks kunstnik istus ühel pool lauda ja teine teisel pool ning mõlemad maalisid ühele paberile. Palju on sõnadega mängitud.
„Kas märgid, mida me mõistuslikult ei mõista, sellegipoolest meile midagi ütlevad,” selgitas Mathura seintel olevat loomingut. Mõnes teoses on ta kasutanud oma luuletuste sõnu või ridu, et tuua erinevaid fraase esile. Mõlemad kunstnikud loovad sümboleid ja katsetavad piire. Ma julgeksin öelda, et teosed meenutavad veidi koopamaalinguid.
Näitus oli väga huvitavalt lahendatud. Külastajatele väga meeldis lühifilm, mis avas projekti telgitaguseid Mathura ja Steveni seisukohalt ning andis aimu, millised inimesed nad on. Lühifilmi autor on David Spittle. Nähtu põhjal esitati Mathurale ka küsimusi. Kuna Steven J. Fowler Raplasse tulla ei saanud, oligi see kümneminutiline film tema tutvustamiseks parim valik.
