Anne Ummalas,
Eesti Rahvakultuuri Keskuse
rahvakultuuri spetsialist Raplamaal
24. septembril tähistas Eestimaa rahvuste päeva. Sel aastal oli selle päeva tähistamine käimasoleva kultuuririkkuse aasta üks osa ja tähistati seda igas maakonnas. Korraldati väga erinevaid sündmusi. Raplamaal olid kokku kutsutud hoidistehuvilised omavahel kogemusi vahetama ja ka natuke võistlema.
Järvakandi kultuurihallis algas õhtu õunamoosi keetmise töötoaga. Kuigi see oli planeeritud eelkõige lastele, olid töötuppa tulnud hoopis vanaemad. Ühise õhinaga kooriti ja tükeldati õunu, aga see oli ka ainus tavaline tegevus. Moosipotis said õunad kaaslasteks arooniaid, pihlakaid, porgandit ja piparmündilehti. Omavahelises kogemuste jagamises arutati veel mitmeid kombinatsioone ja keetmise tehnoloogiaid. Kogu moosikeetmist ohjas ja juhendas Edy Priimägi.
Kui kohale jõudis Mari Tammar oma torupilliga, sai alguse ametlik hoidiste konkurss. Konkursilauale oli toodud nii magusaid moose kui ka soolaseid salateid. Žürii – Edy Priimägi, Gerly Karu ja Rita Merekivi – mekkis ja andis oma hinnangu, samuti said kõik kokkutulnud hoidiseid maitsta ja oma lemmikud valida. Mari meeldivate, erinevate rahvaste pillilugude saatel see kõik toimus. Enne veel, kui parimad said välja hõigatud, saime koos lauldagi.
Enamiku konkursilauast võtsid enda alla õunamoosid. Õunu jätkub sel aastal veel kõvasti. Üks ütlemata maitsev viis õunu ületalve säilitada ongi moosiks tegemine, aga ärge seda siis niisama tehke. Lisage ikka midagi, mis talvel külalistele pakkudes elevust tekitab. Järvakandi prouade ühine arvamus oli, et kõige parema moosi saab „Antonovka” õunast.
Erinevate moosikeetmise tehnoloogiate hulgas sai lemmikuks selline: tükelda õunad, sega suhkruga (kes kui palju lisab, on maitseasi), jäta ööks seisma. Hommikuks on suhkur õuntest vedeliku välja tõmmanud ja siis ongi hea keetma asuda. Keeda, kuni õunad pehmed, ja pane kohe steriliseeritud purkidesse.
Õunamoosi muudavad põnevaks:
– vaarikas (sügisesi vaarikasorte on meil juba palju levinud ja see moos oli ka Linda Ermi keedetuna üks võidumoosidest)
– aroonia ja pihlakas (nii eraldi lisades kui ka koos)
– porgand (riivi enne, hauta pehmeks ja siis lisa õun)
– ingver (koori ingverijuur, riivi ja lisa õuntele, hea külmapeletaja)
– piparmündilehed (tükelda ja lisa õunatükkidele, võid lisada ka kimbuna ja pärast potist välja võtta, siis ei jää lehetükikesi sisse). Piparmünti on hea lisada ka tikrimoosile!
Ahjuõunamoosi tee nii: tükeldatud õunad jäta suhkruga seisma 24 tunniks. Kalla tükid ahjuvormi ilma väljaimbunud vedelikuta, lisa ohtralt kaneeli ja küpseta 1 tund keskmise kuumusega ahjus. Ahjust välja võttes lisa vedelik ja võid tükke veidi väiksemaks muljuda. Pane kohe purki.
Soolaste hoidiste absoluutne lemmik oli aga Maarika Lehtsalu seeneseljanka. (Selle retsepti leiab lk 18 – toim.)
Järvakandis on tublid ja leidlikud perenaised lahked jagama oma teadmisi ka üksteisele. Seekord said ära märgitud Mare Soodla, Maarika Lehtsalu, Linda Ermi ja Krista Heinlehe põnevad hoidised.
Rahvuste päeva tähistamine Järvakandis sai teoks Integratsiooni Sihtasutuse, Eesti Rahvakultuuri Keskuse ja Järvakandi kultuurihalli koostöös.
Mõnusat moosikeetmist!
