Sisuturundus
Samal ajal, kui maailm panustab kõik digitaliseerimisele, on väike, vaid 1,3 miljoni elanikuga Balti riik sellega juba hakkama saanud. Alates murrangulisest e-residentsuse programmist kuni tervikliku digitaalse ID-süsteemini on riik Euroopa täielikult digitaliseeritud ühiskonna visiooni esirinnas. Plaanid on avalikult kättesaadavad, aga kuidas õnnestus Eestil saada digilõviks?
E-residentsus: Globaalse kodakondsuse mudel
Vabakutselised ja liikvel tegutsemise huvilised on 2014. aastal alanud Eesti e-residentsuse programmile lausunud lõputult kiidusõnu. Programmi tuum on fakt, et Eesti e-residendiks võivad saada inimesed kõikjalt maailmast. E-resident saab avada ettevõtteid, sõlmida lepinguid ja teha finantstehinguid ilma jalga Eestisse tõstmata. Selliste e-residentide arv on märgatavalt kasvanud – 2023. aasta seisuga on registreerunud üle 100 000 inimese 170 riigist.
E-residentsus on andnud nn digitaalsetele nomaadidele ja ettevõtjatele võimaluse Eesti tõhusat ärikeskkonda minimaalse vaevaga ära kasutada. Eriti silmapaistev demograafia on tehnikateadlikud üksikisikud ja ettevõtted, kes saaksid oma kodumaal negatiivset tähelepanu. Kõige üllatavamad neist on online-hasartmängude veebisaidid, sealhulgas online-kasiinod ja spordikihlvedude kontorid, mis näevad e-residentsust ideaalse võimalusena tehnoloogiliselt tõhusas ja EL-i nõuetele vastavas riigis äri alustamiseks.
Digitaalne ID-süsteem: maailma juhtiv innovatsioon
Igal Eesti kodanikul ja elanikul on digitaalne ID-kaart, mis annab juurdepääsu enam kui 600 e-teenusele. E-teenuste alla käib kõik alates veebis hääletamisest ja tervisekaartidele juurdepääsust kuni juriidiliste dokumentide allkirjastamiseni. Just siin möirgab lõvi tõeliselt.
Digi-ID raamistik on Eesti avaliku sektori innovatsiooni alustala. Valitsus saab tänu sellele tõhusalt tegutseda, vähendades bürokraatiat ja tagades läbipaistvuse. See on tegelikult nii tõhus, et kogu EL üritab seda oma digitaalse identiteedi algatustega korrata.
Lisaks on Eesti loodud täiustatud digitaalne infrastruktuur ülioluline turvalise ja reguleeritud keskkonna pakkumiseks sellistele tööstusharudele nagu online-hasartmängud. Sissemakstud raha, panused, mänguri isiku kontroll ja väljamaksed peavad olema kinnitatud isikut tõendavate dokumentidega. Digitaalne identiteet võib aidata ära hoida pettusi ja hõlbustada võimalikke kohtuprotsesse.
Interneti digitaliseerimise eesliin
Kuid Eesti digirevolutsioon ulatub e-residentsusest ja digi-ID-st kaugemale. Veebis on kättesaadav praktiliselt kogu valitsus, alates maksudeklaratsioonidest kuni ettevõtte registreerimiseni. Veelgi enam, riik on võtnud juhtimises kasutusele plokiahela tehnoloogia, keskendudes andmete turvalisusele ja läbipaistvuse suurendamisele.
Ettevõtjad lihtsalt armastavad seda tõuget esmaklassiliste tehnoloogiliste lahenduste poole. Nad saavad mõne minutiga ettevõtte asutada, mõne klõpsuga maksuandmed esitada ja valitsuse dokumentidele sujuvalt juurde pääseda. Kasutame taas veebikasiino näidet. Igal kasiinol peab olema tunnustatud hasartmänguameti litsents, kuid sellest ei piisa. Euroopa taustagasait on GDPR (Isikuandmete kaitse üldmääruse) seaduste ja nende isikuandmete kaitse tõttu kasutajate seas kõrgemas hinnas kui Lõuna-Ameerika taustagasait. Eestis internetikasiinot haldava ettevõtte avamine on seega ettevõttega seotud hasartmängusaidi tipptaseme märk.
Arvutioskus: Eesti konkurentsieelis
Suurt osa Eesti edust nüüdisajal mõjutas tõuge arvutioskuse arendamise poole. Eesti kodanikud on digimaailmaga toimetulekuks suurepäraselt varustatud, õpilaste digitaalsed oskused on maailma keskmise tasemega võrreldes silmapaistvad, eriti programmeerimises.
Riigi rõhuasetus digitaalsele haridusele on toonud kaasa kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu, mis vastab homse majanduse nõudmistele. Tehnikaidufirmadest meelelahutustööstuseni, mille hulka kuulub kummalisel kombel ka spordiennustus: eestlastel on ainulaadne digiasjalikkus.
Digitarkusel on aga ka teine pool. Arvutid ja tahvelarvutid kasutusele võtnud vanema põlvkonna eestlased on armunud internetiostlemisse ja veebiteenuste kasutamisse. Siin tõusevad taas esile hasartmängud: rahvas osaleb võrgukihlvedudes sellises mahus, mida on harva näha, eriti võttes arvesse proportsioone. 70% elanikkonnast on hasartmänge mänginud, kusjuures 50% on mänginud viimase kahe aasta jooksul.
Eesti: Euroopa digitaalse tuleviku eeskuju
Eesti võidukäik digitaliseerimises pole mitte ainult riiklik saavutus, vaid ka EL-i digitaliseerimispüüdluste eeskuju. Euroopa Komisjon on seadnud digikümnendiks ambitsioonikad eesmärgid: digitaliseerida 2030. aastaks 80% EL-i elanikkonnast ja tagada, et 75% EL-i ettevõtetest võtaks kasutusele pilveteenused, suurandmed ja tehisintellekti. Eesti on nendest eesmärkidest kahtlemata kaugel ees. Eesti saavutused näitavad teed ülejäänud kontinendile: e-teenused alates nutikast valitsemisest kuni digitaalhariduseni on kõigeks valmis. E-residentsus, küberjulgeolek või sektorid nagu võrguhasartmängud – digitaalne lõvi on Euroopa digitaliseerimise tuleviku jaoks turvaline panus.
