Liina Luht
8.-10. oktoobrini viibis maakonna delegatsioon Saksamaa Kaiserslauterni sõpruspiirkonnas, kus oli erinevaid sisukaid kohtumisi ja külastati mitmeid kohalikke haridus- ja kriisiteemadega seotud asutusi.
Delegatsiooni kuulusid Märjamaa vallavanem Triin Matsalu, Kehtna vallavanem Tanel Viks, Kohila vallavolikogu aseesimees Heiki Hepner, Rapla vallavolikogu esimees Kalle Toomet ning Raplamaa Omavalitsuste Liidu kommunikatsioonispetsialist Liina Luht.
Delegatsiooni võtsid vastu Kaiserslauterni maavanem Ralf Leßmeister, tema esimene asetäitja Gudrun Hess-Schmidt, kelle vastutusalasse kuuluvad turvalisus, liiklus, haridus, toidukontroll, veterinaaria ja põllumajandus, ning teine asetäitja Peter Schmidt, kes vastutab noorsoo- ja sotsiaalküsimuste ja tervise valdkonna eest. Märkimata ei saa jätta ka kultuuri ja avalike suhete valdkonna eest vastutavat Raplamaa suurt sõpra Georgia Matt-Haeni, kes delegatsiooni pidevalt saatis.
Kaiserslautern on regionaalne omavalitsus (landkreis) Rheinland-Pfalzi lõunaosas. Rapla maakonna ja Kaiserslauterni piirkonna vahel on sõprussuhted juba 2003. aastast alates.
USA sõjaväebaas mõjutab piirkonna elu oluliselt
Kaiserslauterni linna lähedal asub 1953. aastal avatud USA õhuväebaas, mis on suurim Ameerika kogukond väljaspool Ameerika Ühendriike. Baasis või selle läheduses elab ja töötab umbes 60 000 ameeriklast.
Sõjaväelennukite liikumine on Kaiserslauterni piirkonnas igapäevane nähtus ning nii suure kogukonna kohalolek mõjutab oluliselt ka kohalikku eluolu. Seetõttu on seal ka üürihinnad kallimad kui mujal piirkondades. Hetkel ehitatakse uut USA sõjaväehaiglat, mille maksumus on 1,6 miljardit dollarit. 2027. aasta novembriks avatava haigla 90 000 ruutmeetri suurusele pinnale tuleb 67 osakonda ja seal hakkab töötama 2500 inimest.
Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine
Pärast kohtumist administratsioonihoones tutvustati delegatsioonile Saksamaa haridussüsteemi ja lähemalt hariduslike erivajadustega õpilaste haridusmudelit. Külastati Hans-Zulligeri erikooli Enkenbach-Alsenbornis. Selle kooli põhimõte on keskenduda iga õpilase tugevatele külgedele, pakkudes neile individuaalset tuge ja eduelamusi.
Saksamaal saavad vanemad otsustada, kas nende erivajadustega laps käib tavakoolis või erikoolis. Tavakoolis on võimalik kasutada ka tugiisiku abi. Üldiselt on toetamist vajavate laste hulk aasta-aastalt tõusnud. Eks mitmedki probleemid on tuttavad ka meile. Väljendati muret, et õpetajad on kurnatud ning see töö käib paljudele üle jõu. Laialdane on õpetajate ning tugipersonali nappus. Lisaks esineb ka tavakooli lastel aina enam keskendumise probleeme, mis teeb õpetajate töö keerulisemaks.
Tutvuti Hans-Zulligeri erikooli hoone ja klassidega, lapsed esitasid külalistele südantsoojendava laulu ja luuletuse. Klassitubade kõrval paikneb tavaliselt ka väiksem ruum, kus lapsed saavad käia puhkamas, vajadusel olla omaette või võtta aega rahunemiseks. Koolis kasutatakse teraapilisel eesmärgil kilpkonni. Õpetaja selgitas, et kui laps võtab väikese ja aeglase kilpkonna oma peopesa peale, mõjub see automaatselt rahustavalt. Raplamaa delegatsioon rääkis võõrustajatele põgusalt Eesti haridussüsteemist ning nenditi, et Eestis on sarnased probleemid.
Liitpuuetega laste kool ning puuetega inimeste tööhõivevõimalused
Järgmisel hommikul külastati Landstuhlis asuvat liitpuuetega laste kooli. Raskete füüsiliste ja vaimsete puuetega laste koolis ja lasteaias käib kokku 330 last. Nendega tegelevad õpetajad, terapeudid, meditsiiniõed ja erineva pedagoogilise taustaga spetsialistid. Laste vajadused selles koolis on väga keerulised ning erinevad spetsialistid peavad töötama tihedalt koos, et leida kõige parem viis lapse aitamiseks.
Kool ehitati 50 aastat tagasi umbes 140 lapsele, praegu käib seal üle 200 lapse ning rohkem ei ole võimalik vastu võtta, kuigi soovijaid on palju. Delegatsioonile tutvustati kooli ruume ja saadi kõrvalt vaadata asutuse igapäevatööd. Ühes klassis alustatakse iga nädalapäeva erineva eeterliku õli lõhnaga, et luua lastele selle kaudu seoseid. Näiteks kolmapäev on alati lavendlilõhnaline.
Seejärel külastati Westpfalz-Werkstätteni keskust, mis pakub erinevaid töövõimalusi ja koolitusi inimestele, kellel on psüühilised, vaimsed või füüsilised erivajadused. Töötatakse eri ruumides, kus abistajad jälgivad töö kvaliteeti ning protsessi. Keskuses tegeldakse näiteks pesupesemise, autoosade tootmise ja pakkimisega. Vajadusel valmistatakse või kohandatakse töövahendeid vastavalt töötaja füüsilistele vajadustele ja töö spetsiifikale.
Tule- ja katastroofikaitse kompetentsikeskus
Pärastlõunal oli kohtumine tule- ja katastroofikaitse kompetentsikeskuses (Kompetenzzentrum für Brand- und Katastrophenschutz), mis katab 425 000 elanikuga ala. Delegatsioonile tehti süsteemi ülesehituse ja keskuse töö esitlus. Keskusest juhitakse nii tuletõrje kui ka kiirabi väljasõite, koordineeritakse hädaolukordade lahendamist ja kriiside juhtimist.
Räägiti ka hübriidsõjast ning valmisolekust sõjaliseks kaitseks. Tsiviilkaitse osas märgiti, et ollakse kaugel näiteks Soome või Rootsi tasemest ning praegu tehakse tööd, et selgitada inimestele kriisiks valmistumise põhitõdesid. Delegatsioon tegi ringkäigu ka keskuse alla kuuluvas veterinaarteenuste kompetentsikeskuses. Praegu võideldakse Saksamaal laialdase sigade Aafrika katku levikuga.
Kodakondsustseremoonia ja looduskaitseprojekt
Viimase päeva hommikul osales delegatsioon Kaiserslauterni piirkonna pidulikul naturalisatsioonitseremoonial, kus anti välja Saksamaa kodakondsuse tunnistusi. Üritust juhtis maavanem, pakuti suupisteid ning esines ansambel. Kõik kodakondsuse saajad rääkisid saalisviibijatele suurepärases saksa keeles oma taustast, töö- ja elukohast ning Saksamaale elama asumise põhjustest.
Uus seadus võimaldab taotleda kodakondsust viieaastase Saksamaal elamise järel, varem oli see piir kaheksa aastat. Samuti on nüüd lubatud ka väljaspool Euroopa Liitu asuvate sõbralike riikide topeltkodakondsus. Neile, kes soovivad kodanikuks saada, pakutakse kursuseid, mis kestavad 660 tundi, millest keele osa on 600 tundi ning 60 tundi räägitakse Saksamaa kodanike õigustest, kohustustest ning üldisest kultuurist. Kodakondsuse saamiseks tuleb sooritada eksam.
Pärastlõunal külastas delegatsioon Hütschenhausenis asuvat Kranichwoogi looduskaitseprojekti vaatlustorni. Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada looduse mitmekesisust, pakkudes turvalist pelgupaika rändlindudele ja ohustatud liikidele. Torn ise on ehitatud spetsiaalselt selleks, et pakkuda külastajatele head vaadet märgalale, samas häirimata sealset elu.
Sõprus viib edasi
Delegatsiooni visiit Kaiserslauterni kinnitas, kui olulised on sõprussuhted kogemuste jagamiseks ja vastastikuseks õppimiseks. Kohtumiste käigus selgus, et mõlemad piirkonnad seisavad silmitsi sarnaste muredega, nagu kriisideks valmisoleku parandamine, kohaliku elukeskkonna arendamine, erivajadustega laste õpe ja kaasava hariduse probleemid ning õpetajate ja tugispetsialistide nappus koolides. Arutelud ja kogemuste vahetamine nendel teemadel annavad mõlemale piirkonnale võimaluse leida uusi ideid ja lahendusi. Juba järgmisel suvel ootame Kaiserslauterni sõpru Raplamaale.
