Varem kuulutati Rapla maakonna aasta küla välja igal aastal, aga eelmine aasta jäi vahele ning seekord kuulutatakse välja kaks maakonna aasta küla, nii 2023. kui ka 2024. aasta eest. Aasta külad valib välja hindamiskomisjon, kuid seejärel pannakse mõlema aasta võitja rahvahääletusele. Selle võitja esitatakse omakorda Raplamaa esindajana “Eestimaa aasta küla 2025” konkursile, mida korraldab Külaliikumine Kodukant.
Omavalitsused on oma aasta külad välja valinud ning oktoobri keskel tegi hindamiskomisjon suure ringsõidu, et kõik kaheksa küla üle vaadata.
Rabivere
Külaplatsil ehk kauni nimega Ööbiku hoovis võttis meid vastu külavanem Kristi Kontson. Rabivere on territooriumilt suurim küla Kohila vallas, kuid elanikke on veidi üle saja. Kuigi liikumiseks on auto olemasolu vajalik, tööl tuleb käia mujal ja ärevust tekitab arendajate soov kaevandusi rajada, on asukoht hea ja uusi inimesi, sh noori peresid, kes oma kodu sinna rajada soovib, tuleb juurde. Uhkusega teatas Kristi, et sel aastal läks Rabiveres kooli seitse last ning vallaga on saadud kokkulepe, et külas on koguni kolm peatust, kus koolibuss lapsed peale korjab.
Küla keskuseks on aga kujunenud seesama Ööbiku hoov, kuhu on rajatud laste mänguväljak ja võrkpalliplats. Inventari hoidmiseks ehitatud hoones on hoiul ka discgolfi korvid, mida soovi korral ümbritsevale maastikule saab paigaldada. Külaelanikud on ühiselt eemaldanud võsa, millest tehtud hakkepuidu müügist saadud raha eest on ehitatud välja korralik laua ja pinkidega katusealune. Selle lähedal on grillimiskoht kõigi vajalike tarvikutega. Seda pidid agaralt kasutama ka seljakotimatkajad, sest Rabiverest läheb läbi kaks matkateed: Kõnnu järve matkarada ning RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkarada.
Ka Rabiveres valmistutakse kriisideks ning külaplatsile, kunagise kaevu asukohta, soovitakse rajada salvkaev – projekt on tehtud kuni 50 m sügavuse kaevu ehitamiseks ja KÜSKi taotlusvooru esitatud.
Sel suvel korrastati kunagise koolimaja asukohta paigaldatud mälestuskivi ümbrust.
Sündmused, mis külaelanikke kokku toovad, on lastekaitsepäev koos taimelaadaga, spordipäev koos tantsuõhtuga ja ühiselt on tähistatud ka vastlapäeva.
Prillimäe
Kunagine monofunktsionaalne (karusloomakasvandus) Prillimäe alevik on tänu heale asukohale vägagi elus ja toimekas. Piirkonnas tegutseb mitu tugevat ettevõtet ja elanikkegi on üle 300. Prillimäe lasteaias käib mahukas rekonstrueerimine ja alevikus on oma pood. Kohtusimegi küla eestvedaja Žanna Randmaaga Sanni Äri juures. Žanna on seda poodi pidanud krooni tulekust saadik, seega üle 30 aasta. Ehkki pood on ka sotsiaalse suhtluse keskus, olime sisse kutsutud hoopis selleks, et näha karikaid – nimelt on Prillimäe kolm aastat järjest võitnud Kohila valla külade spordipäeval sportlikuma küla tiitli.
Žanna sõnul olid külade spordipäevad 20 aastat varjusurmas, enne kui neli aastat tagasi otsustati vallas need uuesti ellu kutsuda. Esimest korda toimusid need Prillimäel, sest seal olid kõige paremad tingimused. Aga kuna kord on selline, et spordipäeva korraldab eelmise aasta võitja, on need ka järgmistel aastatel seal toimunud. Mänguväljak on muljetavaldavalt suur ning koostöös vallavalitsuse, kohalike elanike ja ettevõtjatega on sinna rajatud võrkpalliplats, korvpalliplats vabavisete sooritamiseks ja loomulikult atraktsioonid lastele.
Žanna sõnul on väikesel külal raske konkureerida valla kaasavast eelarvest toetuse saamiseks, kuid senimaani on tal õnnestunud leida sponsoreid. “Need pingid on Lallemandilt. Need tõi Norcar ise kohale…” tutvustas ta elavalt mänguväljaku uuemaid täiendusi. Järgmisel aastal soovib ta uuendada laste liivakasti ning unistus on paigaldada mänguväljakule korralik ronila.
Kaiu
Kunagine tugev kolhoosikeskus Kaiu on saanud uue hingamise pärast seda, kui 2022. aasta oktoobris asutasid viis noort ja aktiivset kogukonnaliiget MTÜ Kaiu Kodukant. Esimese ettevõtmisena alustasid nad Kaiu mälumängudega, mis tänaseks on jõudnud kolmanda hooajani. Mälumäng on osutunud nii populaarseks – osalejaid on olnud 80-120, et nad Kaiu rahvamaja saali enam ära ei mahu ning kokku saadakse Kaiu põhikooli sööklas või Kuimetsa rahvamajas.
Menukatest mälumängudest on hoogu juurde saadud.
MTÜ Kaiu Kodukant ettevõtmisi tutvustasid õdusas Kaiu rahvamajas MTÜ juhatuse liikmed Agnes Kurvits ja Siim Kohari. See, mida kogukond on suutnud paari aasta jooksul teha, on muljetavaldav. Märkimisväärne on seegi, et üha aktiivsemalt võtavad ettevõtmistest osa ja on algatajaiks just mehed.
Koostöös Kolme Kandi rahvamajaga on loodud eakate klubi ning eakatele on korraldatud nii ekskursioone kui ka treeninguid. Sel suvel korraldati Kaius öökino, mille tuludest on soetatud vajalikke õppevahendeid lasteaiale ja põhikoolile. Kuna rahvamaja prioriteediks on uue juhi ajal just kultuurisündmused, on MTÜ osa Kaiu kandi traditsioonilisi ettevõtmisi enda kanda võtnud, aga veidi muudetud kujul. Näiteks kohvikute päevast kujunes sel suvel menukas Kaiu Maitsete Karussell.
Suurim muutus oli aga senise pallimängude päeva asemel rahvaolümpia korraldamine. Põhisündmuseks kujunes ülimenukas ja osavõturohke 3×3 võrkpalliturniir. Selleks ehitati koostöös vallaga Karitsa järve äärde veel teinegi võrkpalliplats. Üks suuremaid eesmärke on uuendada ka korvpalliväljak.
Aga uue kõrval ei ole unustatud eelkäijaid. Näiteks renoveeriti Põlise Põllumehe mälestuspink, mis pühendatud Lembit Arrole. Raha selleks koguti annetajailt ning oma panuse andsid ka 20. Augusti Klubi (koondab poliitikuid, kes 20. augustil 1991 hääletasid Ülemnõukogus Eesti iseseisvumise taastamise poolt) liikmed.
Vahastu
Vahastus tervitasid meid Trehvamise Tares, kus asub ka küla raamatukogu, Taivo Roomann, Madis Akkatus, Karine Vest ja Irma Robam. Ka Vahastus on mehed väga aktiivsed kogukonda panustajad. Sellest annab kinnitust seegi, et külas, kus elab alla saja alalise elaniku, tegutseb vabatahtlik päästekomando, kus on 20 liiget. Kuigi elanikke pole palju, kinnitas Madis Akkatus – ka enda näitel -, et Vahastu juurtega inimesed on hakanud külasse tagasi tulema ja selle ellu panustama.
Vahastu külas on mõned väga erilised traditsioonid välja kujunenud. Näiteks see, et kohalikud mehed korraldavad igal aastal naistele naistepäevaks üllatuskontserdi, kus esinevad eranditult väga nimekad eesti artistid. Näiteks sel aastal andsid oma esimese ühiskontserdi Ivo ja Robert Linna. Augustis on toimunud suvelõpukontserdid laululaval, kus on esinenud sellised ansamblid nagu Justament ja Kolumbus Kris. Rääkimata sellest, et igal aastal on Vahastus üks Rapla kirikumuusika festivali kontsert.
Kogukonnaliikmed on ühiselt korda teinud võrkpalliplatsi ja laste mänguväljaku. Sel suvel tehti ühisel jõul korda laululava katus: lisaks sellele, et hangiti palgid, saeti laudadeks ja paigaldati katus, keedeti ka kohalikust soomullast valmis värv, millega laululava üle võõbati.
Praegu tegutseb kogukond selle nimel, et soetada päästekomandole termokaamera, millega saaks otsida metsa eksinuid ning hoonetest tulekoldeid pärast põlengu kustutamist.
Keava
Kehtna vald kuulutas alles laupäeval välja oma selle aasta küla. Komisjoni ringkäigu ajal polnud see veel ametlikult teada, kuid külavanem Hendrik Ross, kes meile Keava pargis ja Suveaias ringkäigu tegi, küllap mõistis, mispuhul külalised tulnud on.
Keava lipuvärvid on õrnroheline ja kuldkollane ning seda kollast värvi oli sügiskuldses pargis ohtralt näha. Suveaias asuv laululava on kollane, sel suvel paigaldati parki kolm kollaste jalgadega pinki – MTÜ Keava Haridus- ja Kultuuriseltsi kingitus – ning prügikastidelgi on elegantsed kollased kaaned, millel Keava vapp. Sel aastal tehti pargis suurem raie, masinatega võeti välja üraskikahjustusega kuused. Suur raie tekitas elanikes ka pahameelt, kuid põlised lehtpuud on pargis kenasti alles ning õunapuud õunu täis. Lisaks on Keava raudteejaama lähedale istutatud aastate jooksul tammeallee kooliteed alustanud lastele. Nende seas on ka EV100 kingitusena istutatud tammed.
Laululava juures tegi külavanem ülevaate küla tegemistest. Rahvarohked on olnud nii lastekaitsepäeva mängupäev kui ka sel suvel peetud VII kodukandipäev, kus ainuüksi registreeritud osavõtjaid oli 300 ringis, kuid tõenäolisem arv jääb poole tuhande kanti. Kodukohvikutes olid hiigelpikad järjekorrad, nii et nii mõnigi müüs ennast tühjaks paari tunniga. Novembri alguses tuleb lõikuspidu ning külavanema sõnul olid oktoobri keskpaigaks peaaegu kõik lauad broneeritud.
Hendrik Rossi kutsel astusime sisse ka vanasse koolimajja, mis on plaanis renoveerida tänapäevaseks kogukonnakeskuseks. Praegu asub seal Keava raamatukogu, aga on võimalik ka muul moel meelt lahutada, näiteks lauajalgpalliga. Tänu lahkele annetajale on saalis mängukorras elektrooniline klaver.
Ingliste
Ettevõtlik küla on viimastel aastatel panustanud tugevasti kriisivalmidusse. Eelmisel aastal soetati külale korralik generaator, kusjuures suure panuse selle ostmiseks andsid kohalikud ettevõtjad. Üks neist, Aare Leinberg, võttis meid endise Ingliste koolimaja juures vastu koos teise Aarega, sest talle oli appi tulnud Aare Hindremäe naaberkülast. Ingliste piirkonna külad teevadki omavahel palju koostööd.
Endisesse Ingliste koolimajja, kus praegu asub haridus- ja kultuurikeskus, on rajatud ka kerksuskeskus. Sel aastal loodi valmidus generaatori ühendamiseks ning samuti soetati välivoodid, soojendid, grillipannid ja muud vajalikku, et kriisiolukorraks veelgi paremini valmis olla. Naljaga pooleks võib öelda, et toonekuredki valmistuvad inimeste eeskujul kriisiks – koolimaja naabruses asuvas kurepesas lokkas oras.
Kultuurikeskuse vastas üle tee on bussipeatus ning raamatukoguhoidja Pille Mati eestvedamisel on sinna loodud õdus lugemispesa – ei pea ilmtingimata niisama konutama, võib ka pehmetel patjadel raamatuid lugeda.
Selliseid külasid, mille ajalugu oleks talletatud raamatusse, pole just palju, aga Ingliste külast on kokku pandud koguni kaks raamatut: “Ingliste sõnas ja pildis” ning “Ingliste hariduselu sõnas ja pildis”, mõlema koostaja Aare Hindremäe, kes on piirkonna ajalugu talletanud ka videos ning sellest aastast on need Youtube’is kõigile vaadata.
Ühistest ettevõtmistest võib mainida sügispidu ja advendikohvikut, kodukohvikuid ning lumerajasõite, kuid võib-olla kõige erilisem on külavanemate tänuõhtu. Nagu ütles Aare Hindremäe, kõiki ei kutsuta presidendi vastuvõtule ega maakonnapeole, isegi Kehtna valla tänuüritusele mitte, aga külavanemate tänuõhtule kutsutakse kõiki omakandi inimesi.
Inglistel toimetab MTÜ Ingliste Arendusselts. Külavanem Kaisa Vahtmäe on saanud KÜSKilt kogukonna eestvedaja stipendiumi.
Valgu
Valgu on ilus heakorrastatud küla Märjamaa vallas ning tänu heakorrale valitud ka valla aasta külaks. Seal on olnud mõisa keskus – praegu asub mõisa peamajas põhikool – ja sovhoosi keskus. Vilen Künnapu projekteeritud ilmatu suures kontorihoones tegutsevad nüüd raamatukogu ja rahvamaja. Meid võttis vastu ja tutvustas maja rahvamaja juhataja Mervi Vaarmann.
Hoone on küla huvides võimalikult hästi kasutusele võetud. Näiteks on seal võimalik pesu pesta ja duši all käia, rääkimata sauna rentimise võimalusest. Põhiliselt kasutavad neid teenuseid küla eakad. Rahvamajas on veel kaks kooli käsitööklassi ning laupäeviti kogunevad seal seitsmenda päeva adventistid.
Teisel korrusel on rahvamaja saali kõrval hästi sisustatud avar köök, nii et soovi korral saab teha söögikoolitusi. Valgus elab 220 inimest, kuid Mervi Vaarmanni sõnul käivad inimesed kaugemal tööl ning kui õhtul koju tullakse, siis enam välja minna ei jaksa. Kevadsuvel nokitsetakse palju ka aiatööd teha. Oma korrektiivid tegi koroonaaeg ning nüüd on rahvamajja raske rahvast kokku tuua.
Mis ei tähenda, et inimesed muul moel kokku ei hoiaks. Näiteks on tavaline, et keegi paneb oma sõiduauto rahvast täis ja siis sõidetakse ühiselt Märjamaale poodi. Kuigi kohapeal on ka külapood, on suuremas keskuses suurem valik ja soodsamad hinnad. Samuti koopereerutakse tööle sõitmiseks ning tihedat koostööd tehakse Velise kogukonnaga.
Teenuse
Juba õhtuhämaras jõudsime maakonna servas asuvasse Teenuse külla. Eelmisel aastal võitis küla ühistööna valminud raamat “Jõeäärsed jutud” Raplamaa aasta teo tiitli ning sel puhul toimub tänavune aasta teo ja aasta küla tänusündmus just Teenuse mõisas.
Teenuse küla moodustab koos Luiste ja Ureverega ühise kogukonna. Teenusel tegutseb aktiivselt MTÜ Teenuse Naiste Ühendus. Märjamaa vallalt on nad saanud õiguse mõisa kasutada 2030. aastani. Mõisa saalis võtsid meid vastu MTÜ liikmed ja kõigi kolme küla külavanem Maris Leemets. Kuigi Maris on vaid mõni aasta Teenusel elanud, võeti leebe moega hakkaja naine kiiresti omaks.
Üldjuhul elavad selles piirkonnas põliselanikud ja nende järeltulijad. Täiesti uutel inimestel on raske sinna elama asuda, sest vaba maad ei ole, kuhu maja ehitada. Kui mõni krunt vabanebki, ostab selle pigem naaber, et oma perele ruumi juurde saada. Kogukondlikku ühtehoidmist näitab seegi, et ühiselt võetakse kartulit ja tehakse õunamahla. Näiteks.
Teenuselgi valmistutakse kriisideks. Küla on saanud parima naabrivalve tiitli põhjaliku kriisiplaani koostamise eest. Maris Leemetsa sõnul on kogukonnal soov korda teha mõisa kelder, mida saaks kasutada varjumiskohana.
Ühistest ettevõtmistest mainiti Teenuse perepäeva, mis sel aastal toimus juba 17. korda, käsitöö õpitubasid ja Siiri Sisaski kontserti, mis väga soojalt vastu võeti. Septembris käisid prantsuse dokumentalistid väikeses Teenuse külas näitamas oma filmi “Udumaades”. Ja jõeäärsete juttude kogumist on samuti jätkatud. Sadakond on neid juba juurde tulnud.