Minuomavalitsus.ee andmete kohaselt on koolikiusamine Raplamaal probleem, mis mõjutab hulgaliselt noori. Miks kiusatakse ning kuidas kiusatavat aidata, sellest rääkis lähemalt psühholoog Kätlin Konstabel.
Olgu öeldud, et 2021. aasta riikliku rahulolu- ja koolikeskkonna küsitluse tulemused minuomavalitsus.ee lehel näitavad, et koolikiusamine on mure kogu Raplamaal. Andmed on küll mõne aasta tagused, kuid näitavad, et just Kohila ja Märjamaa vald ei ole uuringus suutnud täita baastaset, milleks oleks vajalik, et vähemalt 75% õpilastest tunneksid, et nad pole kiusatud.
Kiusamisvaba kooli programmiga (KiVa) on täna liitunud kolm Raplamaa kooli: Märjamaa ja Kohila gümnaasium ning Juuru Eduard Vilde kool. Märjamaa gümnaasiumi direktor Eero Kalberg leiab, et koolikiusamine nende koolis eriline murekoht ei ole. Kool on liitunud KiVaga ning tegutsetakse plaanipäraselt. ”Märkame ja käsitleme võimalikke juhtumeid. Suurest murekohast on asi väga kaugel,” ütles ta.
KiVaga alustas kool 2018. aasta sügisel ning direktori sõnul ei liitunud nad mitte arvukate kiusamisepisoodide tõttu, vaid selleks, et koolikeskkond oleks jätkuvalt turvaline õpilastele ja õpetajatele ning usaldusväärne lastevanematele.
Ürgsus on kiusamise ja sõjakuse ühend. Inimesel on instinkt ära tunda endast nõrgem või tugevam ja seda alateadlikult. Keegi alati kedagi domineerib see ei ole aina ja ainult rusikas silma auku vaid ka intellektuaalne. Täiskasvanutel on selleks kohaks riigikogu, kus mõeldakse jaburdusi välja ja ollakse eriti kõrgel tasemel silmakirjalikud ja kiuslikud, mille nägemiseks ei ole kõigile prille välja mõeldud ega aju antud. Lasteaeda, kooli või riigikogu eraldab taseme vahe. Sama tegelane alates lasteaiast, kuni vähemalt keskeani ja isegi rohkem käitub peamiselt alati samamoodi. Sest see on antud edasi kodus vanemate ja vana vanemate jne. poolt see on traditsioon väärdunust või… Loe edasi »
Absoluutselt !