Töötaja küsib: Mul on füüsiliselt ja vaimselt raske töö, töötan klienditeenindajana. Kas mul on õigus saada tööpäeva jooksul rohkem puhkepause kui 30 minutit lõunapausiks?
Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:
Lisaks töölepingu seadusega ette nähtud tööpäevasisesele vaheajale ehk lõunapausile on töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ette nähtud tööaja hulka arvatavad vaheajad.
Tööandja peab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lõike 2 ja § 9(1) lõike 2 alusel võimaldama töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad füüsilise ülekoormuse vältimiseks ja psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks. Kui töötaja teeb tööd, mis on füüsiliselt raske, sh sundasendis töötamine või vaimselt pingeline töö, peab töötaja saama kasutada tööaja hulka arvatavaid vaheaegu.
Vaheaegade sagedus ja kestus ei ole õigusaktidega kindlaks määratud. Vaheaegade andmisel tuleb lähtuda töökeskkonna riskianalüüsist, millest selgub, kas töös esineb mõni ohutegur, mis tingib vajaduse võimaldada tööaja hulka arvatavaid vaheaegu. Vaheaegade kestuse ja sageduse määrab tööandja, kuid vaheajad peavad olema piisavad töötaja töövõime taastamiseks ja ülekoormuse vältimiseks.
Vaheaegade kestuse ja sageduse määramisel tuleb arvesse võtta ka seda, kui raske töö on – mida raskem on töö, seda rohkem on vaja töötajale vaheaegu võimaldada. Näiteks kui klienditeenindaja ei saa töö ajal kasvõi lühiajaliselt istuda, siis on vaja talle võimaldada sagedasemaid puhkepause kui töötajale, kes saab vahepeal ka istuda.
Levinud praktika Eestis on selline, et töötaja saab iga kahetunnise töötamise järel pidada 10-15 minutit pausi. Vaheaegu peab saama pidada sobivas puhkeruumis või selleks kohandatud ruumis, kus on seljatoega istmed. Selleks, et vaheajast oleks taastumisel kasu, peab töötaja saama puhkepausiks eemalduda olukorrast, millest tal puhata on vaja.
Töötajatele tuleb vaheaegade kestus ja sagedus teatavaks teha, näiteks võib see olla kirjeldatud töökorralduse reeglites või töökeskkonna riskianalüüsis. Oluline on, et töötajad vaheaegu ka päriselt kasutada saaksid. Kui töötaja peab pausi ajal pidevalt jälgima, mis kaupluses toimub ning vajaduse korral kohe minema klienti teenindama, ei täida selline vaheaeg oma eesmärki, sest klienditeenindaja peab olema pidevalt valvel.
