Omavalitsustel on novembri lõpuni aega otsustada, kas nad allkirjastavad haridusleppe. Otsuse teevad volikogud, kuid nagu mujal Eestis, ollakse ka Raplamaal leppe suhtes kriitiline.
Haridus- ja teadusministeerium saatis oktoobri alguses haridusleppe lõpliku versiooni läbirääkimiste osapooltele allakirjutamiseks. Lisaks Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Koolijuhtide Ühendusele ja eraüldhariduskoolide pidajatele saadeti lepe ka kohalikele omavalitsustele.
Rapla vallavolikogu hariduskomisjon on teemat arutanud juba oktoobris ning seal oldi üksmeelselt seisukohal, et nad ei toeta haridusleppe sõlmimist esitatud kujul.
„Antud argumendid esitas hariduse ja kultuuri peaspetsialist Ruth Lippus ka eilsel [esmaspäeval, 11. novembril] vallavalitsuse istungil, millest lähtuvalt ei toetanud sellisel kujul leppe sõlmimist ka vallavalitsus ning selline ettepanek läheb ka novembrikuu volikokku,” ütles abivallavanem Rain Terras.
„Rapla valla volikogu ei ole haridusleppe teemat korralisel istungil arutanud. Küll aga leppe sisu osas on väiksemas ringis mõtteid vahetatud, kuid üldist toetavat poolehoidu see dokument seni ei leidnud,” lisas Rapla vallavolikogu esimees Kalle Toomet. Volikogu võtab oma seisukoha 28. novembril.
Märjamaal arutas hariduskomisjon hariduslepet teisipäeval, 12. novembril ning vallavolikogu otsustab selle allkirjastamise või mitteallkirjastamise 19. novembri istungil. „Vallavalitsuse arvamus on, ja see on esitatud vallavolikogule, et Märjamaa vald hariduslepet ei allkirjasta,” ütles vallavanem Triin Matsalu. Volikogu esimees Ottomar Linna ütles, et hetkel ta volikogu seisukohta öelda ei saa.
Kehtna vallavolikogu esimehe Katrin Anto sõnul on hariduslepe saadetud tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks põhikooli hoolekogudele ning tagasisidet oodatakse 18. novembriks. Ka Kehtnas pidas hariduskomisjon haridusleppe üle aru 12. novembril ning volikogu teeb otsuse 20. novembri istungil. Kehtna vallavalitsus oma seisukohta kujundanud ei ole. „See on volikogu otsus ja seda veel ei ole, arutlusprotsess alles käib,” ütles vallavanem Tanel Viks.
Kohila vallavolikogu esimees Kaupo Männiste ütles, et hetkel seisukohta kujundatud pole. Vallavanem Allar Haljasorg täiendas, et hariduskomisjon koguneb teemat arutama 14. novembril ja volikogu 28. novembril.
Omavalitsusi teeb haridusleppe puhul ettevaatlikuks see, et pole selge, kust tuleb raha kaasnevate kulude katteks.
„Kohila vald on haridussõbralik vald olnud läbi aegade, mis on selgelt väljendunud hariduse tugevas rahastuses, moodustades ligi kaks kolmandikku kogu valla kulubaasist. Suurim väljakutse on ikkagi keskvalitsuse võime tagada seatud eesmärkide kasvõi minimaalne rahastus. Täna ei ole alust arvata, et riik soovib täiendavalt sisulisi muudatusi, sest RES-is [riigieelarve strateegia] seda ei kinnitata,” ütles Kohila vallavanem Allar Haljasorg.
Riik planeerib lisaraha 2026. aastaks
Haridusleppes on kokku lepitud õpetajate neljaastmeline karjäärimudel koos palga alammäära koefitsientidega ning 35-tunnine täistööaeg, kuhu mahub 21 (-24) kontakttundi.
Kohalikke omavalitsusi kui koolipidajaid puudutavad haridusleppes veel järgmised sätted: „Tagamaks õppekava täitmiseks piisavalt ametikohti ja tugispetsialistide teenuse kättesaadavust on kooli pidaja kohustatud pidama koolijuhiga koolitöötajate koosseisu läbirääkimisi ja kehtestama koolide õppekava täitmiseks õiglase ja koolide vajadustega arvestava eelarvestamise mudeli.
Haridus- ja Teadusministeerium avalikustab õpilase pearahapõhise arvestuse koolide lõikes Haridussilmas. Kui põhikooli klassis või rühmas on erandkorras rohkem kui 26 õpilast, tagab kool teise õpetaja või abiõpetaja olemasolu või vähendab õpetaja õppetundide arvu.
Kooli pidaja püüdleb selle poole, et suunata jooksvatest üldhariduskuludest vähemalt 60% õpetajate palgafondi.”
Selle nädala esmaspäeval saatis haridus- ja teadusministeerium täiendavad selgitused haridusleppe rahastamise kohta. „26. septembri 2024 valitsuskabineti istungil võttis valitsus teadmiseks, et karjäärimudeli rakendamiseks on vajalik planeerida 2026.-2028. aastateks täiendavad vahendid.
Millistest vahenditest konkreetselt saab karjäärimudeli rakendamiseks raha kasutada, selgub 2026. aasta riigieelarve tegemise käigus, sest selle aluseks on prognoosidele vastav maksulaekumine ja kärbete tegemine. Tänaste prognooside kohaselt on võimalik täiendavaid vahendeid karjäärimudeli rakendamiseks riigieelarves planeerida 2026. aastast alates.
Riigieelarve strateegiasse kavandatud haridustoetuse summad aastatel 2025-2028 on arvestuslikud ning võtavad arvesse ka õpilaste arvu vähenemise. Arvestusliku kulu puhul tuleb teadvustada, et toetuse summad täpsustuvad iga aasta 10. novembril, sest õpetajate tööjõukulude toetuse arvestamisel lähtutakse õpilaste arvust,” annab HTM teada oma pressiteates.
