Rain Terras
Selle jutumärkides oleva sõnumiga lõpetas möödunud neljapäeva õhtul üle kahetunnise „Päriselt minuga” vestlusõhtu külaline Märt Avandi ise. Taagi Tellus, kes seda sarja veab, kutsus Märdi lapsepõlve kodukanti jagama oma elutee kogemusi, mis on mõjutanud muuhulgas tema vaimset tervist.
Kui november on meeste tervisekuu, siis millal veel oleks sellest parem aeg rääkida. Kogu õhtu suunas vestlust Rapla kultuurikeskuse kinosaali kogunenud päris suur hulk rahvast ise. Muide, arvestataval hulgal mehi naiste seas! Ja see oli nii äge, et Taagi lasi vestlusel omasoodu voolata, kuni saal vaikseks jäi, nagu oleks vajunud pärast pikka teekonda mõttesse…
Jututeema ringles suuresti kokaiini ja alkoholisõltuvuse radadel. Kuidas see mõjutab eelkõige sõltlast ennast ja perekonda, sõpruskonda ning tööalaseid suhteid ja soorituse kvaliteeti. Milline ülioluline roll on sõltlase elus just abikaasal!
Mul jäid minu küsimused esitamata. Kuid ma sain vist neile siiski vastused. Esitamata seetõttu, et mul tekkis päris raske, ängistav tunne juba esimesel poolel tunnil. See süvenes ajas. Ei, mitte otseselt Märdi läbielatust, sevst see on juba mõnda aega avalikus ruumis nii kuulda kui ka televisioonis näha olnud. Pigem omamoodi äratundmises… Ei, ei, ma ei ole kunagi proovinud kokaiini. Jah, alkoholiga on olnud liigtarvitamist, sedagi juba aastakümneid tagasi. Eks oli aeg ja keskkond selline…
Selle ängi põhjustas äratundmine, mis kasvas vestlusõhtu kogupildist, kui sõltuvuse tervik kiht kihina alates selle sünnist kuni tagajärgedeni välja ühtseks tervikuks kokku sai. Nagu magnetitükid omavahel kokku tõmbuvad.
Miks ma läksin Märti kuulama? Ma tean oma sõltuvust, mis on minu puhul kurjalt märku andnud tsüklitena ja kolmel korral. Nagu Märdilgi alkoampull tagumikus koos oma tsüklite ja nende vaheaegadega. Minu sõltuvus ei ole midagi keelatut ega perversset, pigem paistab see enamikule välja positiivsena, eriti selle arengu alg- ja isegi keskfaasis. Lõpufaasis hakkab see mõjutama kõiki teisi, nii nagu Märtki rääkis.
Selle üks väljund on sõltlase ebaadekvaatne käitumine (ründav, pahatahtlik jms), kuni laastava mõjuni tema enda vaimsele ja lõpuks füüsilisele tervisele, mis lõpuks mõjutab perekonda (eriti abikaasat), teisi lähedasi ja töökollektiivi ning võib lõppeda halvemal juhul isegi sõltlase surmaga.
Oluline on mõista, et tegelikus elus kõik sõltuvused ei ärata politsei huvi. Enamasti ei peeta ka meditsiinilist sekkumist vajalikuks. Meil üksikisikuna on tähtis märgata ja omada julgust sekkuda, isegi siis, kui on suur tõenäosus sõltlase halvakspanule. Püüda olla mitte pealetükkiv, vaid aega andev ja toetav, kuid samas järjekindel! Nii nagu Märtki ütles sõltlase kohta, kes ise „kapist välja tuleb“, et oluline on olla tema suhtes toetav, mitte parastav ja solvuv. Vastasel korral võib see olla sõltuvuses olijale isegi surmahoop.
Epiloog. Aastaid tagasi istusid täiesti juhuslikult kaks meest pärast täiesti eraldi läbi viidud ujumistrenni Kalevi ujula saunalaval. Nad ajasid põgusalt juttu. Neid ei ühendanud ainult see, et nad on Rapla koolivennad. Vaid ka see, et nad ei olnud sellel momendil oma elu kõige paremas faasis. Seda viimast sarnasust nad siis veel ei teadnud.
See sai selgust just eelmisel neljapäeval „Päriselt minuga” vestlusõhtul Märt Avandiga ja sedagi ainult siinkirjutanule. Meil kõigil on midagi, mida arvad, et teised ei tea… Elu on imeline, oma erinevate elude rägastikega ja iial ei tea, kuidas need üksteisega kohtuvad ja kuidas need üksteist mõjutavad või siis ei mõjuta kah.
Rain Terras töötab Rapla vallavalitsuses abivallavanemana
