Kehtna valla tuulepark pakub aina enam kõneainet

Kehtna valda planeeritav tuulepark pakub piirkonnas aina enam kõneainet. Raplamaa Sõnumite poole on pöördunud mitmed külainimesed, kes väidavad kõik kui ühest suust: tuulepargi rajamise protsessi pole kogukondi piisavalt kaasatud. Kas see nii ka on?
Tuulepargi rajamise temaatika on Kehtna valla laual olnud mitu aastat. Praegu on projekt detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu koostamise faasis, mistõttu täit infot veel ei ole. Detailplaneeringut ja KSH aruande eelnõud tutvustatakse volikogule jaanuaris 2025.
2023. aasta suvel kirjutas Raplamaa Sõnumid, et Inglistel toimunud avalik arutelu oli tuline. 3. oktoobril toimus sarnane rahvakoosolek Kehtna põhikoolis, mis hõlmas kõiki mõjupiirkondi. Osaliste sõnul läks koosolek niivõrd emotsionaalseks, et sisulise pooleni  suuresti ei jõutudki. Toimetusele on saadetud kõiksuguseid materjale ja nüansse: alustades tuulepargi mõjust tervisele kuni keskkonna saasteni. Infot on erisugust, kuid enim jääb kõrvu kõlama järgmine: kaasamine on olnud olematu ning inimeste arvamusega ei arvestata.
T1 mõjupiirkonnas on mitme küla peale moodustunud aktiivgrupp, kes tuulepargi planeerimist pingsalt jälgib. Sinna kuuluvad inimesed nii Linnaalustelt, Keavast, Põrsakult, Paelt, Lault kui ka Inglistelt. Läbi on kuulatud ja töötatud kõik volikogu istungid ja protokollid, mis tuuleenergeetikat puudutavad – omavahel ollakse pidevas infovahetuses.
Anonüümseks jääda soovinud aktiivgrupi liige ütles, et pall on veerema hakanud kiiresti, kuid vaikselt ja salaja. 3. oktoobril toimunud rahvakoosolek oli õhu välja laskmise koht, kus vald tegi ära miinimumi, mis seadusega kaasamise puhul ette nähtud. Kuivõrd kõnealust teemat on volikogus ja komisjonides arutatud juba aastast 2021, ei mõisteta, miks alles nüüd on külaelanikke kaasatud.
T1 aktiivgrupp on võtnud südameasjaks läbi käia kõik majapidamised, mis nende mõjupiirkonda jäävad. Eelmise suve seisuga ei teadnud enamik, et selline projekt vallal üldse plaanis on. Asjaolu, et inimesed ei tea, mida nende „tagahoovi“ rajatakse, häirib enim. Hoopis loogilisemaks peab aktiivgrupp, et kui piirkonda soovitakse midagi ehitada ja kohalikud on selle vastu, siis protsessiga edasi ei minda.
Keava alevik kuulub T1 piirkonda ning tuline arutelu käib alevi sotsiaalmeedia kontol. Toimetuse poole pöördus elanik Maiu Ild, keda häirib samuti enim asjaolu, et inimestest „sõidetakse üle“. Arvamused piirkonnas on erinevad – on neid, kes ei oska kindlat seisukohta võta, on pooldajaid ja vastaseid. Kaasamine on aga probleemkoht, sest näiteks 1. augustil toimunud koosolek Inglistel algas kell neli päeval, mil inimesed olid alles tööl. Kes sel päeval koosolekul osaleda ei saanud, said ettepanekute tegemise võimalusest teada alles kuu lõpus postkasti potsatanud Valla Vaatlejast, kui tähtajani oli vaid mõni päev.
Ild toob välja, et inimesed, kes on tuulepargi mõjualas, ei ole saanud kõik personaalset teavitust detailplaneeringu algatamisest, mis planeerimisseaduse kohaselt on kohustuslik. Naine ei pea õigeks niivõrd suurte ja mõjusate projektide puhul lühikest reageerimisaega ja vähest kaasatust. „Tehtud on justkui linnuke, et oleme kaasanud. Mis kaasamine see on?“ küsib ta.
Vastja küla jääb T4 mõjualasse ning külaelanik Kadri Paju pöördus samuti toimetuse poole, tuues välja, et nende inimesed käisid vastuseid otsimas Tootsis, kuhu äsja tuulepark rajati. Pere, kes asub tuulepargist paari kilomeetri kaugusel, tõdes, et on kuminast ja vilkuvatest tuledest väga häiritud. Vastjas on tuulepargi vastu kogutud hulgaliselt allkirju. Arvamust ei ole avaldanud ainult need inimesed, kes ise külas ei ela ning omavad seal vaid maad. „Vald sõidab inimestest üle,“ võtab Paju teema kokku.
T4 piirkonna inimesed on samuti koondunud ja omavahel pidevas suhtluses. Häiriva asjaoluna tuuakse välja, et 3. oktoobril toimunud rahvakoosolekul küsis üks vallavolikogu liige, kus tal üldse on võimalik tuulepargi materjalidega tutvuda. Sama tõid ajakirjanikule välja ka Kalbu küla elanikud. „Mille poolt nad siis hääletavad?“
Kalbu küla jääb T4 mõjualasse juhul, kui rajatakse maksimaalse kõrgusega tuulikud. Raplamaa Sõnumid kirjutas piirkonnast pikemalt septembris 2024. Täna on kogukonna aktiiv teemaga aktiivselt edasi läinud. Kogutud on allkirju, käidud ukselt uksele inimestega rääkimas ja teemat avamas, sest väidetavalt on siiani neid, kes tuulepargist kuulnud ei ole. Järgmisel nädalal saadakse küla initsiatiivil kokku ka valla esindajatega.
Lau küla jääb T1 ja T4 piirkonna vahele (T2). Külavanem Aare Hindremäe võttis telefonikõnes asja kokku järgmiselt: küla on lõhki, sest on neid, kes saavad tuulepargi rajamisest korraliku kompensatsiooni, ja neid, kellele jääb vaid selle talumise „rõõm“. Isiklikult on ta tuulepargi vastu, tuues välja eelkõige „koleda“ vaatepildi. Nüansse on palju ning teema on komplitseeritud – ühe vestlusega kõike edasi anda ei saa, ütleb Hindremäe.

Volikogu liikmed eri seisukohtadel
Raplamaa Sõnumid saatis arvamuse saamiseks küsimuse kõikidele Kehtna vallavolikogu liikmetele. Lehe trükkimineku ajaks vastas neist neli.
Volikogu liige Hendrik Ross ei nõustu väitega, et valla kaasatus on olnud nõrk, sest toimunud on vähemalt kaks suurt koosolekut, millest viimasel osales ta ka ise. „Enamik inimesi oli tulnud minu hinnangul kuulama eksperte, aga üksikud kuulama tulnud karjusid häbematult, ähvardasid ja olid väga ebaviisakad ametniku suhtes, kes ei ole isegi otsustaja selles küsimuses, vaid peab teemat menetlema ja oli oma tööd tulnud rahva ette tegema. See oli väga ebameeldiv ja võttis isu ära minna järgmistele sellistele. Vähemalt sellises formaadis kaasamist minu hinnangul enam toimuda ei saa,“ võtab Ross 3. oktoobril toimunud koosoleku kokku.
Ta rõhutab, et tuulikute lõplik arv, kõrgus ega võimsus ei ole veel teada ning arutelu käib lahmimise, valetamise ja võltsimise vormingus, kus küla esindab inimene, kes on endale ise selle rolli kaaperdanud. „Otsitakse kusagilt tumeveebist materjale, millega oma vastuseisukohti kaitsta, teadmata veel lõplikke faktegi.” Rossi üldine seisukoht on: veel ei ole piisavalt adekvaatset informatsiooni langetamaks õiglast otsust.
”Minu hetkeseisukoht on, et ega me ilmselt tuulikutest lõpuks lõplikult pääse, aga oleme siis inimesed ja räägime välja mõistlikult omale sobivad tingimused – päästame mõne elaniku (kodu), kel see üks tuulik ehk ongi liiga lähedal jne. Aga see kõigele EI ei vii meid mitte kusagile – see on minu esialgne arvamus. Ootan veel informatsiooni ja siis loodan teha kaalutletud lõpliku otsuse, millest võidavad meie inimesed, vald ja ehk looduski.”
Enar Karuoja ei ole tuulepargi poolt ega vastu, vaid äraootaval seisukohal. Ta ütleb, et volikogu on vastu võtnud valla arengu dokumendid, milleks on tehtud kaasamisi. „Küll aga tavakodanik ei näe ja ei peagi nägema sinna dokumentide sisse, kuna selle maht oli üsna suur. Raplamaa tuuleparkide osa on ellu kutsutud seoses riikliku radari mõjupiirkonna vähendamisega.“
Karuoja toob välja, et hetkel on käimas detailplaneeringud, kust võib veel välja tulla mõju looduskeskkonnale. „Siinkohal me veel ei tea, kas ja millised tuulealad planeeringutega üldse lõppu jõuavad. Usun, et me kõik soovime, et voolu hind ja maksud Eestis ei tõuseks. Küsimus jääb aga, kas selleks tuleb arendada maismaa tuuleparke või pigem tuleks leida nende jaoks tänapäevaseid alternatiive.“
Marko Matson ütleb, et sellisel kujul tuuleparkide rajamisele on ta kindlasti vastu. „Täna on näha, et tuulepargid planeeritakse piirkondadesse, kus elab arvuliselt vähem inimesi-vastaseid, ometi pidavat tuulepargid olema ju täiesti ohutud. Tegelik olukord on paraku vastupidine, seda kurdavad juba uute tuuleparkide läheduses elavad inimesed – erinevad müraliigid, millest ei taheta rääkida, valgusreostus. Olen ise tuulikute läheduses pidanud elama mõned korrad ja eelkirjeldatu on tõsi,“ ütleb ta.
Matson ei tea enda sõnul kedagi, kes soovib looduses jalutamise või sportimise asemel teha seda tuulikute vahel. Samuti toob ta välja ajutise talumistasu, mida kõik ei saa, rikutud elukeskkonna, hävitatud metsa loomadele ja lindudele, kinnisvara hinna languse ning asjaolu, et selle rajamisega ei lisandu ühtegi töökohta kohalikele.
Tõnis Blank ütleb samuti, et elanikke on kaasatud koosolekute kaudu. „Algatatud on detailsem keskkonnamõjude hindamine, sealhulgas ülevaade mõjust lindudele. Loomulikult on kogu KMH eesmärk uurida sotsiaalmajanduslikku mõju inimestele. Kõigi arvamused kuulatakse ära ja püütakse leida kompromisse koos arendajatega.” Välja toob ta energeetilise julgeoleku.
Ajakirjanikule vastas ka valla ehitusspetsialist Hans-Jürgen Schumann, kes on enda sõnul teadlik tuuleparkide ümber tekkinud muredest ja elanike olulisest vastuseisust. Kaasatud ja avatud dialoogi peab ta lahutamatuks osaks, kuid arvestama peaks ka nendega, kes ei ole tuulepargi vastu. „Pean oluliseks rõhutada, et Kehtna vald ja arendajad on kaasamise osas teinud vahel enamgi, vahel võib-olla mittepiisavalt. See pole õigustus, aga seda ei soovita just alati esile tuua ja õigus jääb eriarvamusteks tänapäeva äärmiselt üleküllastunud inforuumis.“
Vajalikke selgitusi on jaganud nii vallavalitsus, arendaja kui ka koduleht. „Iseasi, kas vastused-info on üleüldse sobiv või infovoog piisav. Loomulikult ei ole võimalik tagada reaalajas pidevat suhtlust iga üksiku huvilisega, kuid protsessi läbipaistvus ja info kättesaadavus on olnud tagatud.“
Kaasamise puudulikkuse väljatoomine on spetsialisti arvates sageli vahendiks tegevuste kritiseerimisel, kuid mitte tegelik peegeldus protsessi läbipaistvusest. Eriarvamused suurte infrastruktuuriprojektide puhul on aga paratamatud, kuid väärivad käsitlemist, on Schumann seisukohal.
„Olen seisukohal, et tuulepargid rajatakse juhul, kui nende kasu keskkonnale tervikuna ja kogukonnale kaalub üles võimalikud olulised negatiivsed mõjud. Teie tõstatatud küsimus näitab siiski, et valla ning arendajate kommunikatsioon ja selgitustöö saavad olla veelgi põhjalikumad, et lahendada vastasseisuga seonduv ja taastada usaldus,” ütles Schumann.