Rail Baltic Estonia
Rail Baltic muudab Raplamaa majanduslikku perspektiivi ulatuslikumalt kui ükski teine infrastruktuuriprojekt Eesti lähiajaloos. 2024. aasta tähistas uue peatüki algust, kui maakonnas alustati suurte ehitustöödega. Plaanid lubavad 2025. aastal projekti veelgi kiiremat edenemist.
Lõppeval aastal keskenduti veel suuresti ettevalmistustöödele, mis tagasid projekti sujuva liikumise kavandamisest ehitamisele. Lõigul Kangru–Loone koostati ja kooskõlastati tööprojektid, mis võimaldasid alustada põhitrassi rajamist. Loone–Hagudi lõigul esitati põhitrassi ja juurdepääsuteede esimesed tööprojektid, samal ajal kui Hagudi–Alu lõigus viidi läbi põhjalikud arheoloogilised, vibratsiooni- ja geoloogilised uuringud. See on vajalik tagamaks, et raudteetaristu rajamine oleks võimalikult keskkonnasõbralik ja püsiv.
Lisaks viidi Alu–Kärpla lõigus lõpule ulatuslik projekteerimistöö ning geodeetilised ja geotehnilised uuringud, mis loovad aluse põhitrassi ja sellega seotud rajatiste ehitamisele. See etapp on iga infrastruktuuriprojekti oluline verstapost, tagades tööde tehnilise täpsuse ja kvaliteedi.
Ehitustegevuse algus ja esimesed rajatised
Ent jätkusid ja said alguse ka mitmed ulatuslikud ehitustööd. Lõigul Harju–Rapla maakonna piir – Loone alustati raudtee muldkeha rajamist. Tegemist on töömahuka protsessiga, kus tuleb ette valmistada kilomeetrite kaupa aluspinda, mis peab vastama rahvusvahelistele standarditele nii reisijate- kui ka kaubaveo jaoks.
Märkimisväärsed edusammud saavutati ka suuremate rajatiste ehitamisel. Valmis Sihi tee tunneli betoonkeha ning Kohila Rohesilla betoonitööd jõudsid lõpusirgele. Samal ajal alustati ettevalmistustega tulevaste viaduktide ja sildade jaoks, sealhulgas Kuusiku ja Raela ökoduktid ning Vigala ja Rõue jõe sillad.
2025. aasta: Raplamaal käib ehitus kogu põhitrassi ulatuses
Järgmine aasta tõotab olla Rail Balticu jaoks Raplamaal veelgi töömahukam. Juba aasta esimestel kuudel käivitub ka põhitrassi viimasel Raplamaa lõigul ehitus ja jõuab üle maakonna piiri edasi Pärnumaale. Loone–Hagudi lõigul alustatakse ulatuslikke kaevetöid ja muldkeha rajamist. Hagudi–Alu lõigus keskendutakse pinnase ja kaljupinnase väljakaevamisele ning drenaažisüsteemide rajamisele, et tagada raudtee vastupidavus erinevates ilmastikuoludes.
Valmivad mitmed viaduktid, sealhulgas Härjaoja ja Salutaguse viaduktid, ning alustatakse Röa ökodukti rajamist. Need rajatised ei ole vaid tehnilised lahendused. Nende eesmärk on säilitada kohalike ökosüsteemide terviklikkus ja aidata kaasa elurikkuse säilitamisele. Samal ajal jätkatakse töödega Alu–Kärpla lõigul, kus rajatakse juurdepääsuteid ja paigaldatakse karptruupe. Kärpla–Selja lõigul algavad esimesed ehitustööd, mille järel käibki ehitustöö Raplamaal kogu põhitrassi ulatuses.
Kogu Eesti osa põhitrassi ehituse osas sõlmib Rail Baltic Estonia esimesel poolaastal kaks alliansslepingut, mille koguväärtus ulatub ligi 932 miljoni euroni. Esimene leping hõlmab Ülemiste–Pärnu lõigu pealisehitust ja Tootsi–Pärnu lõigu alusehitust, kindlustades seega tööde lõpuni viimise Raplamaa osas ja valmisoleku rongiliikluse käivitumiseks aastal 2030. Teine leping katab Pärnu–Läti piiri lõigu projekteerimise ja ehituse.
Kui Lätis projektiga kaasa ei tulda, eks siis ootavad ees tühjad viaduktid.
Vähemalt korraliku laia matkaraja ikka saame ja mitu kelgumäge .