2025. aastal jõustuvad seadusemuudatused

Rahandusministeerium
 
Allpool on ülevaade rahandusministeeriumi valdkonnas 2025. aastal jõustuvatest seadusemuudatustest.

Investeerimiskonto kasutamise võimalused laienevad

2025. aastast saab investeerimiskonto vahendeid paigutada ka sellistesse krüptovaradesse, mis on soetatud Finantsinspektsiooni või teise liikmesriigi finantsjärelevalve alla kuuluva teenuseosutaja vahendusel.
Juba sel aastal hakkasid tagasiulatuvalt kehtima mitmed uued investeerimiskonto maksureeglid. Investeerimiskonto režiimi laiendati lisaks pangakontodele ka investeerimisühingus avatud maaklerkontodele ning finantsvara loetellu lisati muu hulgas reguleeritud ühisrahastusplatvormi kaudu tehtud investeeringud.
Ka investeerimiskonto väliselt loodi uued võimalused kulude mahaarvamiseks. Edaspidi saab teenitud tulust maha arvata kahju, mis tekib varalise õiguse kadumise korral – kui krüptovara muutub kehtetuks või kui ühisrahastuse kaudu antud laen hinnatakse lootusetuks. Samuti saab näiteks väärtpaberitelt teenitud tulust maha arvata väärtpaberikonto haldustasu.

Ettevõtluskonto muutub soodsamaks

2025. aastast saab ettevõtluskonto 20-protsendist maksumäära kasutada kogu 40 000-eurose aastatulu puhul, st kaob kõrgem, 40-protsendine maksumäär.
Kui tulu ettevõtluskontol ületab 40 000 eurot aastas, on kasutaja jõudnud käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäärani ja peab oma tegevuse viima mõne ettevõtlusvormi (nt FIE, OÜ) alla.
II sambaga liitunule lisandub maksumäärale kogumispensioni makse 2, 4 või 6 protsenti, vastavalt kasutaja valikule.

Tõusevad mitmed tulumaksuvabad piirmäärad

Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba hüvitamise piirmäär tõuseb 50 sendini kilomeetri kohta ja on kuni 550 eurot kuus.
Töötajate välislähetuse päevaraha saab maksuvabalt tasuda kuni 75 eurot esimese 15 päeva kohta, seejärel langeb hüvitise piirmäär 40 euroni päevas.
Töötaja tervise edendamiseks tehtavate maksuvabade kulutuste piirmäära kasutamine muutub paindlikumaks – seda saab kasutada kogu aasta peale vastavalt soovile ja ei ole piiriks kasutada 100 eurot kvartalis. Laieneb ka teenuste ring, mida võib maksuvabalt hüvitada, näiteks lisanduvad sinna massaaž ja hambaraviteenused.

1- ja 2-sendiste ümardamine sularahatehingutes

Järgmisest aastast ümardatakse poes sularahaga tasumisel ostukorvi lõppsumma matemaatiliselt lähima 5 sendini ja poed vahetusrahana enam 1- ja 2-sendiseid tagasi ei anna. Kaardiga makstes ei muutu midagi.
Maksimaalselt vähendab või tõstab ümardamine ostukorvi maksumust kuni kaks senti. Valik on alati ostja teha, kes ümardamist ei soovi, saab tasuda kaardiga.
Ümardamine ei mõjuta 1- ja 2-sendistega ostude eest tasumist, poed võtavad neid jätkuvalt vastu ja seda muuta pole plaanis. Vahetusrahana saab aga aastast 2025 kõige väiksemana tagasi 5-sendiseid.

Väikeettevõtjate erikord Euroopa Liidus

Praegu peab ettevõtja ennast registreerima välisriigis käibemaksukohustuslasena kohe, kui tal tekib seal käive. Käibemaksukohustuslasena registreerimata on ettevõtjal õigus tegutseda üksnes oma asukohariigis, kui tema käive ei ületa riigis kehtestatud registreerimiskohustuse lävendit. Eestis on see lävend 40 000 eurot.
Edaspidi on ettevõtjal õigus tegutseda ka teistes liikmesriikides sealse käibemaksulävendi piirmäärani ilma end maksukohustuslaseks registreerimata – seda sinnamaani, kuni tema summaarne käive EL-is ei ületa 100 000 eurot. Selleks peab ettevõtja tegema avalduse maksu- ja tolliametile.

Kestlikkusaruandluse kohustus

2025. aastast kehtib kestlikkusaruandluse kohustus kõigile suurettevõtetele, kellele kohaldub vähemalt kaks näitajat järgmistest: 250 või rohkem töötajat, müügitulu 50 miljonit eurot või bilansimaht 25 miljonit eurot. Tulevikus kohaldub kestlikkusaruandluse kohustus hinnanguliselt ca 350 Eesti ettevõttele.
Ühtlasi tõusevad tagasiulatuvalt juba 2024. majandusaasta kohta auditi- ja ülevaatuse kohustuse piirmäärad 25 protsenti, mille tulemusel vabaneb kuni paar tuhat ettevõtet audiitorkontrolli kohustusest.

E-arveldamine muutub paindlikumaks

Järgmise aasta 1. juulist lihtsustuvad nõuded e-arvete ringlusele ja väheneb nendega seotud halduskoormus ettevõtjate jaoks. Muudatuste eesmärk on toetada digitaalse arveldamise laiemat levikut erasektoris ja soodustada e-arvete Euroopa standardi kasutamist Eestis.
Ostja saab õiguse nõuda e-arvet, tehes vastava märke äriregistrisse.

Mootorsõidukimaks

2025. aasta jaanuarist hakkab Eestis kehtima kaheosaline maks sõidukitele. Sõiduki esmasel registreerimisel Eesti liiklusregistrisse või seal arvel oleva sõiduki omanikuvahetusel tuleb maksta registreerimistasu. Seda makstakse ainult üks kord iga sõiduki kohta.
Igal aastal peavad sõiduki omanikud hakkama tasuma mootorsõidukimaksu. Selle suurust mõjutavad ennekõike sõidukite keskkonda mõjutavad parameetrid: mass ja CO2 näit.

Tõusevad aktsiisid

Selleks, et tervist kahjustavad tooted ei muutuks kättesaadavamaks, tõusevad 2025. aasta jaanuarist alkoholi- ja  tubakaaktsiis 5 protsenti. 1. juulist tõuseb tubakaaktsiis täiendavalt 5 protsenti ja sama palju tõuseb ka bensiiniaktsiis. Diisliaktsiis tõuseb 1. maist 2025 umbes 7 protsenti, elektriaktsiis ca 40 protsenti, kuid kuna aktsiis moodustab elektri hinnast väga väikese osa, see tarbijahinda praktiliselt ei mõjuta.

Muutuvad tulumaksumäärad

Juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks tõusevad 2025. aastast 22 protsendile. Pankade avansiline tulumaks tõuseb 18 protsendile.
Maksuvaba tulu arvutus jääb 2025. aastal samaks; universaalne maksuvaba tulu 700 eurot kuus hakkab kõigile füüsilisest isikust maksumaksjatele kehtima alates 2026. aastast. Pensionäride maksuvaba tulu on 2025. aastal fikseeritud 776 eurole kuus, sõltumata nende sissetuleku suurusest.

Tõusevad käibemaksumäärad

Majutusteenuste käibemaksumäär kerkib 2025. aastal 13 protsendile ja ajakirjanduse käibemaks 9 protsendile.

Tõusevad maamaksumäärad

Muutuvad maamaksu arvestamise alused. Maatulundusmaa maksumäär on kuni 1 protsent selle väärtusest ja muu otstarbega maa maksumäär kuni 2 protsenti selle väärtusest. Konkreetse määra kehtestab kohalik omavalitsus.

Julgeolekumaks

Praeguses julgeolekuolukorras vajalike kaitsekulude suurendamiseks jõustub Eestis uuest aastast ajutine kolmeosaline julgeolekumaks. Selleks tõuseb käibemaks 2025. aasta 1. juulist 2 protsendipunkti 24 protsendile.
2026. aastast kehtib kaheprotsendiline julgeolekumaks füüsilise isiku tulule, see rakendub enne üldist tulumaksukohustust ja sellega maksustatakse lisaks palgatulule ka pensionid, vanemahüvitis, ettevõtlustulu, kinnisvara müügilt saadud tulu, väärtpaberite müügilt saadav tulu jne.
2-protsendine julgeolekumaks rakendub ka ettevõtete kasumile. Maksubaasiks on eelmise majandusaasta raamatupidamislik kasum enne tulumaksustamist ja maksu hakatakse tasuma avansiliselt. Ettevõtted tasuvad julgeolekumaksu esmakordselt 2026. aastal erandkorras kaks korda: 10. septembriks ja 10. detsembriks.