Tänase lehe 7. leheküljel olevat Villemi lugu ei ole võimalik välja mõelda. Ja samas on ka raske ette kujutada, et midagi niisugust võib päriselus ette tulla. Nii absurdne tundub see kõik. Ka see muidugi, et keegi ei võta ega kavatsegi võtta juhtunu pärast vastutust. Umbes nii, et juhtus noh, kõigil võib juhtuda ju, millest nii palju kisa!
Aga kas me saame olla kindlad, et Villemi lugu on lihtsalt üks õnnetu juhtum, mis on, tõsi küll, läinud suure hulga mõttetult kulutatud raha tervisekassale maksma (kõik need viie kuu jooksul tehtud visiidid erinevate arstide juurde on ju korralik hunnik raha!), pluss patsiendi enda kulutused (edasi-tagasi sõidud, visiiditasud, tagajärjetult kulutatud ravimid jne).
Tervishoid on tegelikult sisejulgeoleku küsimus. Või peaks seda olema
AK-s öeldi selgelt, et tervishoius sel aastal raha ei jätku eriarstidele, plaaniliste operatsioonide aeg pikeneb, jne. Seda kinnitasid ka arstid. Seega on mõningane väljapääs era meditsiin, mida riik meile peale surub. Kui raha on, siis ehk saab mingit ravi, vastasel juhul jääb loota jumala abile.