Mitmes Eesti linnas on busside lõpp-peatuses platvorm, mis aitab reisijatel turvaliselt bussist maha astuda. Raplas platvormi rajamise mõte küll on, kuid plaan seisab liikluskorralduslike küsimuste taga.
Raplamaa Sõnumitega jagas oma muremõtteid bussijuht, kellel on seoses bussijaamaga tekkinud mõned küsimused. Esmalt toob ta välja suvised kaubamüüjad, kes bussijaama platsile oma kioskid püsti panevad ja väidavad, et kuna kuskil kirjas ei ole, et tegemist oleks bussijaamaga, on neil seal vaba voli kaubelda.
Ma polnud aastaid bussiga sõitnud, kuid suvel tekkis vajadus. Rapla bussijaama jõudes sain kerge ehmatuse: räpasus ruulis täiega, praht koristamata, maas voolas mingi ollus, rohi tungis läbi kivide, jne. Hoone nägi välja väsinud, kulunud. Mida kauem ma seal bussi ootasin seda halvemini ennast tundsin, nagu mahajäetud oleks kogu see kompleks.
Targad mehed on öelnud: “Me väärime keskkonda milles elame”. Igas asulas on neid kes arvavad, et elatakse sitahunnikus. Igas asulas on neid kes arvavad, et elatakse armsas paigas. Ja samuti on minuga … Rapla, minu väike armas sitahunnik !
Karmid sõnad. Võiks Raplas ikka lahtiste silmadega ringi käia. Rapla on muutunud väga ilusaks ja armsaks väikelinnaks. Iga kord kui Türilt tulen, siis Raplasse jõudes on tunne, et olen teises maailmas. Enamik maju on meil renoveeritud, ilus jõekallas, korda tehtud sillad ja palju, palju veel. Alati võib vinguda, aga tehtud on palju.