Rapla maakonnas läbi viidud testostlemine näitas, et müüjad küsisid noorelt alkoholi või tubaka ostjalt dokumenti vähem kui pooles müügikohtadest. Testostlemise läbiviimiseks moodustati viis ekipaaži, kes käisid läbi 45 kauplust, kioskit ja tanklat kõigis neljas Raplamaa vallas.
Noor inimene imiteeris toote ostmist, mille puhul oleks müüja pidanud küsima dokumenti, et veenduda ostja vanuses. Tulemus oli see, et müüja küsis dokumenti 21 müügikohas, ent 24-s ei küsinud.
Testostlemise eesmärk on analüüsida alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust haavatavale sihtrühmale ehk alaealistele. Selle käigus saadakse ülevaade, kui lihtne on noorel temale keelatud tooteid kätte saada. Nagu tulemustest nähtub, käis see paljudes müügikohtades hõlpsalt.
Testostlemist korraldas ja viis läbi Raplamaa Omavalitsuste Liit eesotsas turvalisuse ja rahvatervise spetsialisti Ülle Laasneriga. Ta kaasas sellesse aktsiooni viis noort inimest, kellest neli olid äsja saanud 18-aastaseks ning üks oli 16-aastane noormees. Igaühega neist oli kaasas Raplamaa tervisenõukogu liige. Noored püüdsid müügikohtadest osta alkoholi, sigarette või mokatubakat. Kuna tegemist oli noortega, oleks müüja pidanud neilt igal juhul küsima dokumenti.
Kui testija jõudis maksmiseni, ilma et temalt oleks dokumenti küsitud, oli test ebaõnnestunud. Kohe pärast seda said müüjad tagasisidet. Kui nad läbisid testi edukalt, anti neile roheline kaart. Kui test ebaõnnestus, anti neile punane kaart. Ühtlasi kaardistasid noored ka müüjate suhtumist – kas tekkis ostjaga silmside, millist isikut tõendavat dokumenti müüja aktsepteeris ning kas ta arvutas selle järgi välja ostja vanuse.
Isikut tõendav dokument on ID-kaart või pass. Näiteks õpilaspilet või pangakaart seda ei ole. Küll aga loeti test õnnestunuks ka juhul, kui müüja aktsepteeris õpilaspiletit ning arvutas selle pealt ostja vanuse.
Vastusena, miks müüjad ostu hetkel dokumenti ei küsinud, toodi mitmel puhul välja, et ostja oli pikk ning tal oli habe. Omaette küsimus on ka see, kas on õigustatud kasutada testostlemisel noori, kes näevadki välja täisealised. Ülle Laasner selgitas, et kaasatud olid noored, kes olid täisealiseks saanud alles hiljuti. Habeme kandmine ei õigusta alaealisele noormehele alkoholi või tubakatoodete müümist. Ka 17-aastane noormees võib kanda habet ning see ei tähenda, et talle võib alkoholi või tubakat müüa. Laasner lisas, et habeme kandmine ongi noorte seas trendikas ja seetõttu peavad müüjad veenduma ostja vanuses olenemata sellest, kas tal on habe või mitte.
Testostlemise käigus olid vaatluse all 11 tanklat, üks kiosk ja 33 kauplust. Kohalike omavalitsuste järgi oli Rapla vallas 19 testitavat kohta, Kehtna vallas 8, Märjamaa vallas 12 ja Kohila vallas 6. Rapla vallas läbisid testi 50 protsenti, Kehtna vallas 38 protsenti, Märjamaa vallas 50 protsenti ja Kohila vallas 33 protsenti müügikohtadest. Testostlemine viidi läbi kolmapäeva, 4. detsembri õhtupoolikul.
Samasugust testostlemist on Rapla maakonnas läbi viidud varemgi. 2024. aastal läbis testi 46 protsenti, 2023. aastal 47 protsenti ja 2022. aastal kõigest 36 protsenti müügikohtadest. Kui vaadata pisut kaugemale minevikku, saavutati hea tulemus 2019. aastal, kui testi läbis 74 protsenti müügikohtadest.
