Vaatamata sellele, et raamatud on muutunud järjest kallimaks, on nn riigi raha „üleväljakärbe” tabanud rahvaraamatukogudes just teavikute soetamiseks ette nähtud raha, seda olukorras, kus lugemishuvilised loodavad üha rohkem raamatukogudele. Samal ajal tähistatakse tänavu 500 aasta möödumist esimese eestikeelse raamatu ilmumisest ning kultuuriministeerium on tänavuse teema-aasta nimetanud eesti raamatu aastaks.
Kui võrrelda eelmise ja selle aasta riigieelarvet, ongi kultuuriministeeriumi haldusalas kõige suurem kärbe tabanud just raamatukogusid.
2024. aastal oli eelarvereal “raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine” ligi 37 miljonit eurot, aga tänavu on samal real ümardatult 15 miljonit eurot, ehk vähenemine on 59%. Tõsi, suurem osa kärpest puudutab Eesti Rahvusraamatukogu, mille renoveerimiskulud moodustasid eelmisel aastal märkimisväärse osa raamatukogudele eraldatud rahast.
