Toompea lossis avati Eesti Kunstikoolide Liidu (EKKL) suurprojekti „101 modelli” näitus Riigikogu liikmete portreedest, mille on maalinud-joonistanud kooliõpilased. Selle projekti ellukutsumisel oli peamine eesmärk tuua kokku riigiasjade üle otsustajad ja lapsed.
Mõnes koolis õpilased kohtusid väljavalitud saadiku(te)ga ning portree tehti n-ö natuurist ning vajadusel lõpetati hiljem fotode järgi, teistes koolides oli portree aluseks foto.
Kehtna kunstide kool osales projektis 12 kunstiõpilasega, keda juhendasid Saima Randjärv, Liisimari Randjärv ja Järvakandi filiaalis Eero Vaikre. Toompea lossi valiknäitusele valiti kolme Kehtna õpilase tööd: Sulvior Bärengrubi „Mait Klaassen“, Sandra Tomingase „Eerik-Niiles Kross“ ja Karl Talmeti „Anti Haugas“.
„Pidulikul avamisüritusel oli suur heameel õpilaste edust ja nende elamustest. Tore oli üheskoos teha 15-minutiline portree Riigikogu esimehest Lauri Hussarist. Sulvior Bärengrubile meeldis eriti Riigikogu näituse suurus ja uhkus ning pidulik eine, samuti nägime inspireerivat Siiri Taimla-Rannala „Aegvalla“ raamatuillustratsioonide väljapanekut. Karl Talmet ütles, et oli hommikul eelseisvast sündmusest ärevil, kuid Riigikogus meeldis kõik, eriti portreejoonistamine ja teiste tööd,“ rääkis kunstiõpetaja Saima Randjärv.
Märjamaa muusika- ja kunstikoolis osalesid kooli direktori Anne Aaspõllu sõnul projektis peaaegu kõik kunstikooli õpilased. „Kuna olen ise EKKL-i juhatuse liikmena projekti korraldamisega tihedalt seotud, oli meie kooli aktiivne osalemine iseenesestmõistetav. Meil käis kohapeal poseerimas kolm saadikut: Tiit Maran, Henn Põlluaas ja Irja Lutsar. Foto abil portreteerisime Hendrik Johannes Terrast ja Urmas Kruuset,” rääkis Aaspõllu. Ta lisas, et saadiku valikul oli esmaseks kriteeriumiks piirkond.
„Meie kooli õpilased kasutasid portreede tegemisel väga erinevaid tehnikaid. Alustasime söejoonistustega, on klassikalist pliiatsijoonistust nii hariliku kui ka värviliste pliiatsitega, guašimaali ning ka värvilisest paberist lõigatud ja komponeeritud portreid,” rääkis Aaspõllu. „Inimese ja portree kujutamine on ka üks osa meie igapäevases kunstiõppe protsessis ning mis oleks veel parem kui õppida seda elavat modelli portreteerides,” lisas ta.
„Et meie saadikud näeksid ise ja teadvustaksid huvihariduse osa ja rolli ning et õpilastele tuua lähemale ekraani tagant nähtud tegelased – ka nemad on lihast ja luust inimesed. Et teadvustada, kuidas toimib riik, et riik see oleme meie ja praegused lapsed on ju need, kes seda ühel hetkel toimimas hoidma peavad,” põhjendas EKKL-i juhatuse liige ja Märjamaa muusika- ja kunstikooli direktor Anne Aaspõllu projekti olulisust.
Riigikogu näitusele valiti Märjamaalt Kennart Paumetsa „Urmas Kruuse”, Sofi Protsini „Tiit Maran” (mõlema juhendaja on Tauris Reose), Mia Marta Altmäe „Henn Põlluaas”, Mette Mae Langi „Irja Lutsar” (mõlema juhendaja on Anne Aaspõllu) ja Jan Lauritsa „Hendrik Johannes Terras” (juhendaja Selve Ringmaa). Alates 16. jaanuarist on Märjamaa raamatukogu lasteosakonnas, Rangu kaubamaja galeriis ja MMKK kunstiklasside galeriis võimalik vaadata Märjamaa kooli õpilaste töid saadikutest.
Kuna Kohila kunstide kool kuulub samuti Eesti Kunstikoolide Liitu, otsustasid ka nemad projektist osa võtta. Selles osales terve kool ning nemad joonistasid Urmas Reinsalu. „Kunstikoolide liit tegi valikuküsimuse väga lihtsaks. Me saime Exceli tabeli Raplamaa koolidele, kuhu oli juba paika pandud nimekiri Riigikogu liikmetest. Meie valisime nimekirjast Urmas Reinsalu, sest ta on Eesti poliitikas väga tuntud nägu, keda võib-olla on lihtsam jäädvustada kui kedagi, kes on vähem tuntud. Aga “tänu” tuntusele ootasime ka mitu nädalat, kas meie kirjale üldse vastatakse,” rääkis kooli direktor Inga Heamägi.
„Lapsed joonistasid kohapeal suures saalis, Reinsalul oli aega üks tund, mis kulus väga kiiresti. Paljud tööd jäid ka poolikuks, ligi 10 last lõpetasid ja täiendasid veel oma portreid hiljem tundides,” lisas ta.
Kohila kunstide kooli esindab Riigikogu näitusel Lisett Delii Lindebergi „Urmas Reinsalu”. Lisaks said eripreemia Roxanne Sõelsep ja Leenu Säde Koppelmann. Õpilasi juhendasid Avely Jaave ja Gudrun Heamägi. 20. jaanuaril panid Kohila kunstide kooli kunstiõpetajad välja mininäituse, kus on väljas ka koopiad neist töödest, mis valiti Riigikogu näitusele ja said eripreemia.
Lisett Delii Lindeberg on näitusel esindatud koguni kahe portreega. Konkursil osales ka Kohila mõisakool, kus õpilased portreteerisid Siim Pohlakut. Tema portreedest valiti Riigikogu näitusele just nimelt Lisett Delii töö.
Portreekonkursist võttis osa 37 kunsti- ja üldhariduskooli enam kui 800 õpilasega 84 õpetaja juhendamisel. Laekus 838 teost, mis on kunstikoolide liidu konkursside rekord.
Žürii koos tunnustatud portretisti Aapo Pukiga valis välja ühe portree igast Riigikogu liikmest. Pukk võttis õpilastööde puhul arvesse, kuidas on autor oma teosega sellel kujutatavat isikut tabanud. Olulised kriteeriumid olid välise sarnasuse ja sisemise isikupära tabamine ning tehniliselt huvitavate lahenduste kasutamine.
