Märt Kubo
Jumala olemasolu on keeruline seletada. Uskuda aga saab ja võib. Mina olen iseenda jaoks arvanud nii, et kui algse ühiskonna reguleerimatus muutus väljakannatamatuks, hakkasid targemad mehed mõtlema ja sellest sündis lugu Jumalast, edasi jõuti Vana ja Uue Testamendini (Piibel), kümne käsuni ja taevariigini.
Kes käitus vastavalt kristlikule õpetusele, oli vaga ja tubli, see võis loota pääsemisele paradiisi. Kes mitte, seda ootasid põrgupiinad.
Piibel ja muud religiooni dokumendid on inimkonna teatud arenguetapi kogemuse ja uskumuste kokkuvõte. See, mis praegu on, on suuresti olnud ja teada varem. 10 käsku on sellised, mis aitavad inimestel vaos olla, et koos hakkama saada. Kui inimkond seda tahab ja vajab. On hakatud kahtlema.
Maimiku ja Tolgi filmis „Aurora” elab peategelane ususekti juhi perekonnas miniana. Seal toimivad omaksvõetud reeglid, juhi roll on määrav. Sekti liikmed on kokkuhoidvad, rõõmsad, nad kannavad heledaid rõivaid, laulavad bändi saatel. Elujaatus on võimas. Nad soovivad tuliselt, et Aurora, imekaunis minia saaks käima peale. Juba viis aastat ootamist! Aga ei midagi. Siiski näib, et Aurora ei ole sektis hingeliselt päriselt sees.
Meiegi saalis tajume, et sekti elu on keerulisem, kui näib. Lõbusus on kunstlik, on teiste elu jälgimist ja tagarääkimist. Aurora abikaasa mängib küll bändis klahvpillidel, aga tundub külm ja sissepoole pööratud. Aurora erilisus ja hingeelu jäävad talle võõraks. Ta jälgib, aga ei võta osa naise tegemistest. Mulle tundus sekti elu küll väliselt särav, aga siiski imal ja igav. Hea oli filmis sekti juhi mõõgasepistamise stseen, ja selle rituaalne kinkimine pojale ja miniale. Mida see veel pidi tähendama? Kahepalgelisus?
Nüüd siis Lenny, Aurora ülikoolikaaslase maailmas laskume peaaegu põrgu väravasse. Lenny on nautija ning elupõletaja kommetega, pealtnäha kena, aga pahelise loomuga. Auroraga kohtudes tajub ta, et siin on vallutuseks ruumi. Mõnevõrra naiivne ja usaldav naine allubki võrgutusele ja jääb võrku kinni. Lenny kasvatusmeetodid on omapärased: et sekti jumalaarmastust välja lüüa, viib ta Aurora varemetes kiriku katusele ja laseb aina korrata roppusi jumala aadressil. Aga ta läheb veel kaugemale – tungib Aurora pere majja, heidab saabastega voodisse ning teeb muid sigadusi. See on tavaelu eitus, räige sekkumine perekonna ellu. Samas tema sisemise nõrkuse ilming.
Ususekt ja selle juht püüab olukorda parendada heaga nagu usklikule kohane. Paraku, vägivalda saab peatada vaid vägivallaga. Ja alles siis, kui Aurora mees teeb otsustava sammu ja viib Lenny füüsiliselt rivist välja, toimub mingi selginemine.
Kas saabus väljapääs? Filmi autorid on julmad. Aurora matab maha oma kõrvalelu, aga ta loodab, et nüüd on tee lahti uuele elule. Kuhu me edasi sõidame, küsib ta abikaasalt. Bensiinijaama, saab ta mehelt vastuseks. Kolmandat, teistmoodi teed ei ole.
Paradiisi all võime mõelda Euroopa Liitu, usundeid (Allahile meelepärase teo eest ootab sind taevariigis mitukümmend neitsit), kommunistlikke katsetusi ja kommuune, paljude rokibändide elu ja hoiakuid. Euroopa Liit proovib ikka veel metslastega viisakalt läbi saada. Asjatult.
Tume, saatanlik pool on esindatud peaaegu igal pool meie ümber. Öise Tallinna lõbumaailm on sarnane Viiralti viirastustega. Justnagu äge, piiranguteta lõbuelu on välja arendatud Kagu-Aasias, Põhja-Soomes (vene hoorad), ja see tühisus on nakkav. Usu või Marxi, kes arvas, et inimese võõrandumine iseendast leiab aset siis, kui me üha sarnaneme loomadega (toit, suguelu, teiste nahkapanek), mitte ei eristu (vaimuelu ja kultuur).
Kas Aurora jaoks oleks olnud väljapääs? Ta oli loomult metskass, kes vajas teistmoodi armastust, kui talle pakkus abielu. Jumal on armastus, on kirjutatud Juuru kiriku portaalile. Jumal on meis endis, kui tahame ja suudame armastada lähedasi, naabreid, elu, kultuuri, loodust, päikesetõusu. Kui püüdleme vaimse ja moraalse täiuse poole.
Maimik ja Tolk on loonud põneva, tänapäevase filmi.
Armastuse võimalikkuse huvitava selgituse ja lahenduse leidsin äsja ETV-s linastunud filmis „Lahku. Barcelona”. Seda on võimalik järelvaadata Jupiteris.
Nimedega on vist vussi läinud natuke?!