Andres Kalvik, Eesti Keskerakonna Raplamaa piirkonna esimees
Mul on teile halvad uudised. Eesti elanikud, kaasa arvatud raplamaalased jäävad sel aastal vaesemaks. Kuigi ministrid üritavad meile maalida pildi, et kohe-kohe hakkab majandus kasvama, siis LHV analüütikute hinnangul optimismiks põhjust pole. Keskmised palgad ei kasva enam nii kiiresti kui eelnevatel aastatel. Palgakasv jääb umbes nelja protsendi juurde, küll aga hinnad tõusevad 4,5 kuni viis protsenti. Seega kasvavad hinnad kiiremini kui palgad – käsi püsti, kellel on palk viimasel ajal tõusnud! – ja ostujõu taastumine lükkub edasi järgmisse aastasse.
Miks ei ole kümme kvartalit kestnud majanduslangus oma põhja saavutanud ja helget tulevikku kuulutavad vaid Reformierakonna poliitikud? Asja tuum peitub lühinägelikus ja ebapädevas ning maksutõusudele keskenduvas poliitikas. Kuna maksutõusude virr-varr on paljudes segadust tekitanud, siis ongi praegu paslik need kõik üle korrata.
Pangad Reformierakonna kaitse all
Tänavu tõstab Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 valitsus üle tosina erineva maksu ning kehtestab uusi. Suurim löök Eesti elanike heaolule on käibemaksu ja tulumaksu tõus. Tulumaksu tõstmine 22%-ni juba aasta algusest tähendab, et 2000-eurose kuupalgaga töötaja kaotab aastas ligi 300 eurot. Summa võib varieeruda sõltuvalt inimese valitud pensionimaksest ja maksuvabast tulust.
Nn keskmine Eesti pere jääb maksutõusude tõttu aastas ilma umbes mediaankuupalga suurusest summast ehk ca 1700 eurost. Tulumaksutõus röövib mediaanpalga saajalt 27 eurot kuus ja kahe täiskasvanu peale teeb see 650 eurot aastas. Mullu said nad kahe lapse pealt tulumaksutagastust 1848 euro, kuid valitsus võtab selle nüüd endale.
Käibemaks tõuseb 1. juulist 22%-lt 24%-le ja see mõjutab kõige enam vaesemaid elanikkonnagruppe. Paljulapseliste perede, üksikemade ja pensionäride kulutused toidule kasvavad märgatavalt – keskmine pere kaotab selle tulemusel ligi 300 eurot kuus. Olukorda võiks parandada soodsam käibemaks toiduainetele, kuid Keskfraktsiooni vastava ettepaneku lükkas koalitsioon tagasi.
Samuti tõuseb ettevõtete dividendide tulumaks 22%-ni. Varem said regulaarselt dividende maksvad ettevõtted soodustust, kuid see võimalus kaotatakse. Soodustused jäävad alles vaid pankadele, kes maksavad vaid 18% tulumaksu.
Keskerakonna fraktsioon Riigikogus on viimase pooleteise aasta jooksul kolm korda esitanud seaduseelnõu pankade kasumi maksustamiseks, mis oleks toonud riigieelarvesse pool miljardit eurot aastas, kuid koalitsioon on need järjekindlalt tagasi lükanud. Selle maksuga teenivad Leedu ja Läti riigieelarvesse märkimisväärseid summasid, samal ajal kui Eesti majandus on kahel järjestikusel aastal Euroopa Liidu kõige kehvemas seisus. Miks Reformierakond nii kiivalt panku kaitseb, võib vaid oletada.
Automaksu suurus võib varieeruda sõltuvalt sõiduvahendist, kuid pakun, et 50 eurot kulub keskmisel perel neljarattalisele sõbrale kindlasti. Kümmekond eurot võtab ka kütuseaktsiisi tõus, kuid ka selle summa suurus sõltub sellest, kui palju perel sõitmist jagub. Lisame siia loetelusse maamaksu, elektri, gaasi-, alkoholi ja tubakaaktsiisi ning erinevate riigilõivude tõusud ja seega pole vaja imestada, kui rahakott justkui nõiaväel tühjeneb.
70 protsendil säästud puuduvad
Pean vajalikuks üle rõhutada, et reformierakondlaste jutt sellest, et keskmine palk pidevalt tõuseb, on pooltõde. Näiteks Leedus on keskmine palk väiksem, kuid sealsed inimesed saavad selle eest endale rohkem lubada kui Eesti elanikud. Samuti ei näita tegelikku pilti jutt sellest, et majapidamiste hoiused on suuremad kui kunagi varem. Swedbank on avalikult tunnistanud, et 70 protsendil klientidest säästud puuduvad. See tähendab, et rikkus on koondunud kitsa grupi kätte ja varaline lõhe ühiskonnas vaid suureneb.
Imelahendusi mul maksupöörasusega toimetulekuks välja pakkuda ei ole – tuleb kas rohkem tööd teha või säästlikumalt elada. 2027. aasta Riigikogu valimistel tuleb teha targem valik ja oma meelsust saab näidata juba tänavu oktoobris peetavatel kohalike omavalitsuste valimistel.
