Raplamaa rohesillad: metsloomade kiirteed Rail Balticu kohal

Sisuturundus

Rail Baltic Estonia

Kui Rail Balticu Eestit läbiv trass saab aastaks 2030 valmis, hakkab sellest üle ja selle alt kulgema mitukümmend ökodukti, loomatunnelit, rohesilda. Kõik need on mõeldud loomadele RB trassist üle- või altpääsuks ning seeläbi eri liikide populatsioonide sidususe tagamiseks.

Ökoduktide rajamise ambitsioon ei seisne ainult tehnilises täpsuses – see on insenerikunsti ja ökoloogia sümbioos, mis nõuab õnnestumiseks palju uuringuid, tööd ja kannatlikku ootamist.
Raplamaa maastikel, kus raudtee ehitus käib juba praegu aktiivselt, on visioon tegelikkuseks kujunemas. Et loomad harjuksid uute ületuskohtadega juba enne rongiliikluse algust, valmivad mõned neist juba aastaid varem. Urge, Loone, Kalevi ja Selja ökoduktid, mis valmisid 2022.-2024. aastatel, tõestavad, et roheühendused võivad olla sama keerukad ja insenertehniliselt nõudlikud kui ükskõik milline muu taristuobjekt.
Nendel sildadel on arvestatud ca 41 loomaliigi vajadustega – suurimatest, nagu põdrad ja metssead, kuni väiksemateni, näiteks oravad, nirgid ja kahepaiksed. Lisaks käib juba ehitus Kohila rohesillal, mille betoonitööd lõpetati 2024. aastal. Loomadele luuakse veel Röa kaksikökodukt Loone ja Hagudi vahel, mis ületab kahte raudteetrassi – Rail Balticut ja Edelaraudteed; Põhja- ja Lõuna-Hagudi, Kärpla ja Lihuveski loomatunnelid, Kootja rohesild ning Kuusiku ja Raela ökoduktid Alu ja Kärpla vahelisel trassil.

Miks just need asukohad?

Ökodukt on sild, mis aitab loomadel ületada maanteid, raudteid või muid inimese loodud takistusi. Kuna Rail Balticu kiirraudtee saab ohutuse huvides olema täies ulatuses aiaga piiratud, on hästi funktsioneerivad ületuskohad loomadele väga vajalikud. Neid ei rajata ehituslikult või muul põhjusel mugavasse asukohta, vaid lähtutakse rohevõrgustiku paiknemisest, et leevendada ehitise barjääriefekti ja tagada erinevate loomapopulatsioonide vahelised liikumisteed, panustades seeläbi rohevõrgustiku sidususse ning loodusliku mitmekesisuse säilitamisse.
See omakorda eeldab põhjalikku analüüsi, kus loomad täpselt liiguvad, ja ehitust, mis arvestab iga piirkonna unikaalseid looduslikke tingimusi. Raudtee projekteerimine ja ehitamine ei tähenda pelgalt rööbaste ja liiprite paigaldamist. See on nüansirikas ja keeruline protsess, kus tuleb leida tasakaal majanduslike, insenertehniliste ja keskkonnaalaste eesmärkide vahel.
Rail Balticu projekt on toonud Eesti ehitussektorisse rahvusvahelise tasandi innovatsiooni, mis suudab ühitada taristu ja elurikkuse. Raplamaa ökoduktid tõestavad, et põhjalik planeerimine võib raudteel anda tulemuse, mis hoiab loodust ja teenib ka inimesi.

Kuidas loomad raudteed ületama õpetatakse?

Juba valminud ökoduktide kogemused näitavad, kuidas üks sild võiks saada loomade peamiseks liikumisteeks. Nendele on istutatud üle 11 000 taime, sealhulgas noored männid ja haavad, mis meelitavad maiustama loomi, näiteks metskitsi ja põtru. Samuti on loomade meelitamiseks ökoduktile paigaldatud soolakud ning sarve sügamispuud. Väiksematele loomadele on rajatud risuvallid, kus nad saavad röövlindude eest peituda ja elutseda.
Ka kahepaiksete peale on mõeldud, nende jaoks on rajatud sigimistiigid, mis võiksid käituda eraldi biotoobina ja/või toitumiskohana ka teistele liikidele, näiteks putukatele ja nendest toituvatele käsitiivalistele. Kõik see loob unikaalse inimtekkelise ökosüsteemi, mille eesmärk on ennekõike panustada loomade ohutule ülepääsule trassist, kuid kaudselt ka pakkuda elu- ja toitumiskeskkonda. Ehkki taimi juurde istuma ja ökodukti eest hoolt kandma peab edaspidigi, aga näiteks rohustut seal pigem ei niideta, kuivõrd eesmärk on jätta ökoduktid pigem looduslikule arengule, inimhäiringutest võimalikult puutumatuks.
Ökoduktide keskelt jookseb ka liivariba, millele jäävad loomade jäljed saavad anda nii meile kui ka loomaökoloogidele väärtuslikku infot nende kasutatavuse kohta. Samuti on planeeritud mobiilsete seirekaamerate või rajakaamerate paigaldamine, mis võimaldaksid loomade ületusi täiendavalt fikseerida.
Samas tuleb meeles pidada, et ökodukt on suur investeering loomade kaitseks – kui muidu on inimesed loodusesse oodatud, siis ökodukte uudistama minna ei tasu, ka mitte enne raudtee valmimist. Loomade huvides võiks jälgida ökoduktidel toimuvat elu tulevikus pigem läbi veebikaamera silma, sest paljud loomad on tundlikud ning võivad pärast inimese külaskäiku ning lõhnahäiringu tekitamist ökoduktile liikumist hakata vältima.