Kuidas neli Raplamaa valda valmistuvad elektrivõrgu desünkroniseerimiseks

Eestit ootab laupäeval, 8. veebruaril ees suur muudatus, mis ideaalsel juhul jääb väliselt märkamata. Sellel päeval ühendatakse Eesti ja terve Baltikumi elektrivõrk lahti Venemaa ja Valgevene sagedusalast.

Elering on korduvalt kinnitanud, et tarbijad saavad Balti elektrisüsteemi sünkroneerimise käigus Mandri-Euroopa võrkudega jätkata elektri tarbimist tavapäraselt ning tõrgete esinemine on vähetõenäoline. Samas ei saa elektrikatkestusi välistada ning seega on kõik neli Raplamaa kohalikku omavalitsust teinud teatavaid ettevalmistusi.
Kõigi nelja valla (Kehtna, Kohila, Märjamaa, Rapla) juhtide sõnum on ühtne: paanikaks põhjust ei ole, kuid tark on oma tegevuskava võimaliku kriisi tarbeks läbi mõelda. Nii näiteks on mitmel pool katsetatud generaatorite toimimist ning täiendatud kütusevaru.

Märjamaa vallavanem Triin Matsalu rääkis, et neil on valmisolek kriisistaabi kokkukutsumiseks ja kerksuskeskuse avamiseks Märjamaa vallamajas.
“Oleme saanud Päästeametilt juhised ja suunised ning vastavalt nendele teavitanud võimalikust elektrikatkestuse riskist elanikke ning ettevõtteid ja elutähtsa teenuse osutajaid (ETO). Teavituse on saanud kõik hallatavad asutused, hooldekodud ja nende töötajad. Kõik valla asutused on läbi mõelnud oma tegevusplaanid erinevate riskistsenaariumide korral,” rääkis Märjamaa vallavanem.
Küll aga tõdes ta, et kõigis valla hoonetes ei ole elektrikatkestuse korral võimalik generaatoritoitele üle minna. Suured probleemid tekivad siis, kui katkestuse ajal on väljas tugevad miinuskraadid ning hooned jäävad kütteta. “Valla hallatavate asutuste osas on tegevusplaan ja ühenduse vajadused kaardistatud. Kortermajade ühendused peavad tagama korteriühistud ise. Paanikaks ei ole põhjust, aga tark on oma tegevuskava võimaliku riski korral nii elanikel kui ka asutustel läbi mõelda,” rääkis Matsalu.

Kriisivalmidus on jagatud vastutus

Kohila valla kriisikomisjon kogunes teemat arutama teisipäeval, 4. veebruaril. Vallavanem Allar Haljasorg tõdes, et kohalikul omavalitsusel on piiratud võimekus kodanike mastaapseks aitamiseks, kuid vaatamata sellele tehakse ettevalmistusi, et inimesed saaksid vajadusel aidatud.
“Tänu erinevatele kriisitoetustele on Kohila vald läbi aastate suurendanud kriisivalmisolekut, soetades diiselgeneraatoreid ja ehitanud välja ehitistele generaatori kiirühendamise võimalusi. Elutähtsa teenuse osutaja vee-ettevõte Kohila Maja on kõrgendatud valmisolekus reageerida ohu realiseerumisel, siiski võib ohu realiseerumine tähendada teenuse piiratud kättesaadavust,” rääkis vallavanem.
Kehtna valla kommunikatsioonispetsialist Seily Sõgel-Raid rõhutas, et kriisivalmidus on jagatud vastutus – iga inimene, kogukond ja korteriühistu peaksid olema valmis võimalike katkestustega toime tulema ning vald saab toetada eelkõige teavitamise ja üldise koordineerimisega.
“Kehtna vald on võimalikest riskidest teadlik ning erinevaid stsenaariume ja lahendusi on arutatud kriisikomisjoni koosolekutel. Oleme lähtunud olemasolevatest kriisimeetmetest ja valmisolekuplaanidest ning sellest johtuvad tegevused ei erine tavapärastest muudest analoogsetest tegevustest,” rääkis Sõgel-Raid.
Sarnaselt teiste Raplamaa omavalitsustega on ka Kehtna teavitanud kodanikke sellest, kuidas olla kriisideks paremini valmis. Seda on tehtud elektrooniliste teavituskanalite kaudu ning on kohtutud kogukondade ja korteriühistute esindajatega.

Rapla kerksuskeskused

Rapla vallavanem Gert Villard kutsus inimesi üles võtma eesootavat nädalavahetust rahulikult. Samas pani ta kodanikele südamele valmistuda võimalikeks elektrikatkestusteks, mida on esinenud varemgi ja mis võivad ka tulevikus korduda.
“Soovitame tutvuda „Ole valmis“ keskkonnaga, eriti elektrikatkestusi puudutava teabega. Samas pole vaja oma igapäevaseid tegevusi muuta ega seadmeid välja lülitada. Oluline on mõelda, mida tähendaks elektri, vee ja kütte puudumine sinu ja su pere jaoks. Soovitame valmistuda iseseisvalt hakkama saama vähemalt nädal aega ning hoida kodus varusid vastavalt oma vajadustele: vesi, toit, ravimid ja muu vajalik,” rääkis Villard.
Rapla abivallavanem Rain Terras ütles, et Rapla vald valmistub ootamatuteks olukordadeks koos elutähtsate teenuste osutajate ja allasutustega, vajadusel käivitatakse kerksuskeskused. Nende näol on tegemist kohaliku omavalitsuse määratud kohtadega, kus pakutakse kriisiolukorras elanikele vajalikku teavet, abi ja nõu. Keskustes on tagatud elekter, ruumide soojus ja joogivesi ning võimalus laadida digiseadmeid. Rapla valla kerksuskeskused asuvad Kabala lasteaed-põhikoolis, Juuru koolis, Kaiu koolis ning Raplas vanas vallamajas (Viljandi mnt 17) ja Sadolini spordihoones. Siiski rõhutas Terras, et valmisolek algab meist kõigist.
Majandusvaldkonna abivallavanem Toomas Nael ütles, et peabki esmatähtsaks just kerksuskeskuste toimimist. Rapla vallal on olemas liigutatavad generaatorid, mille töökorrasolekut kontrollitakse regulaarselt. Esmaspäeval, 3. veebruaril lõppesid generaatorite ühendamisvalmiduse testimised Rapla valla kümnes allasutuse hoones. “Kuigi elektrikatkestuste risk on olemas, ei nähta selle tõenäosuse tõttu vajadust suuremahulisteks ettevalmistusteks. Saabuvad abitaotlused menetletakse juhtumipõhiselt,” sõnas Toomas Nael.
Rain Terras ütles lõpetuseks, et kuigi desünkroniseerimise protsess viiakse läbi esimest korda, ei ole muretsemiseks suurt põhjust. “Elering hindab suuremate probleemide tekkimise tõenäosust väga väikeseks,” sõnas Terras.

Podcast

Elektrivõrgu desünkroniseerimine Venemaast oli vestlusteema ka hiljutises Raplamaa Sõnumite podcastis, kus oli külas ettevõtja Tarmo Lukk. Samal teemal kõneles ta juba ka detsembris 2024 Rapla keskkonnakonverentsil. Raplamaa Sõnumite podcastis kordas ta oma mõtet, et ta ei usu sellesse, justkui tooks desünkroniseerimine kaasa suuri vahejuhtumeid. Ühtlasi avaldas ta toetust plaanile rajada Eestisse tuumajaam.
Seda podcasti saab vaadata Raplamaa Sõnumite YouTube’i kanalil ning kuulata veebilehel sonumid.ee/podcast.