Presidendi teenetemärgi pälvib kokku neli raplamaalast

Mariliis Vest, Tõnis Tõnisson

Presidendi kantselei avalikustas tänavused presidendi teenetemärgi saajad. Raplamaalt pälvivad auväärse tunnustuse kolm inimest.

President Alar Karis annab Eesti Vabariigi aastapäeva eel välja riigi teenetemärgid kokku 157 inimesele, kelle pühendumus on ühel või teisel moel muutnud Eesti elu paremaks. Raplamaalt tunnustati Valgetähe IV klassi teenetemärgiga vaimulikku, kohaliku elu edendajat, EELK Hageri Lambertuse koguduse õpetajat Jüri Vallsalu ja V klassi teenetemärgiga ajaloo talletajat, Mahtra talurahvamuuseumi teadurit Rait Talvoja spordiajakirjanikku ja spordielu edendajat Donatas Narmontit ning Raplamaalt pärit näitlejat-lavastajat Priit Võigemasti.

Talvoja kuulis uudisest ajakirjaniku käest. Ta kogeles rõõmust: „See ei ole küll võimalik. Ma ei ole nii oluline inimene. Ma ei oska küll midagi öelda, ma arvan, et see ei ole võimalik. Minu jaoks on see liig. Suur aitäh, ma olen täitsa sõnatu tegelikult.“
Ka Narmont polnud enne telefonikõnet teenetemärgist teadlik. „Millisest uudisest – kas keegi paneb kolm miljonit mulle halli ehitusele?“ küsis ta naljatades. Ajakirjaniku täpsustusele, et teda on tunnustatud teenetemärgiga, lisas ta: „Oh-oh – see on küll uudis! Ära sa räägi! Tuli see aeg ka kätte lõpuks!“ Mehe sõnul mainis üks ettevõtja talle kunagi, et esitab ta presidendi aumärgile.
„Hea uudis, aitäh. See on küll meeldiv üllatus. Elu on täna selline, et vaatad uudiseid ja e-maile, et mis jälle pahasti on, aga siis peadki ennast hoidma ikka positiivsel joonel. Mõtlema, mis on hästi ja eks seesama sport, millega ma tegelen, aitab igas mõttes häid emotsioone hoida. Petrõkina tuli Euroopa meistriks ja igasugu muid asju ka – sport ise on selline, et kui sa iga päev sellega tegeled, siis ta võtab pingeid maha ja aitab maailma teise pilguga vaadata,“ ütles Narmont.
Vallsalu esimesed emotsioonid olid järgmised: „Vau-vau-vau, no nii, võtab sõnatuks.“ Ajakirjaniku küsimuse peale esimeste emotsioonide kohta järgnes pikk paus. „Ei oska isegi kosta nii äkki. Asi on lihtsalt selles, et ma ei oska küll ennast mingisuguseks teenekaks pidada. Ma olen täitnud oma igapäevaseid kohustusi, mis on mu osaks kirikus ja kohalikus omavalitsuses ja nii ongi. Kuna ma alles kuulen sellest, siis ei ole mul jõudnud emotsioone tekkida, aga igal juhul on see kahtlemata väga auväärne asi,“ sõnas Vallsalu.
Priit Võigemasti ei õnnestunud kätte saada, kuid saime jutule Priidu isa Jüri Võigemastiga: „Ma ei oskagi kirjeldada, kui õnnelikud me koos abikaasa Heliga oleme. Seda ei saa sõnadesse panna. Pisar tuleb kohe silma. See väga eriline tunne.” Jüri oli Rapla haiglas, kui sõnum autasustamisest saabus. Haigla personal tuli teda õnnitlema. „Seda ei unusta.”