Raplamaalaste osalemine kultuurielus

Raplamaa elanikud käivad Eesti keskmisest rohkem spordivõistlusi vaatamas ja raamatukogus, kuid märgatavalt vähem muuseumides ja teatris. Nii selgub Statistikaameti läbi viidud kultuuris osalemise uuringust.

Kultuuriministeerium kutsus Rapla maakonna kultuurivaldkonna esindajad esmaspäeval, 10. veebruaril Rapla riigimajja, et rääkida Eesti elanike kultuurielus osalemise uuringust rõhuasetusega Rapla maakonnale. Kokkusaamist modereeris kultuuriministeeriumi strateegia- ja innovatsiooniosakonna juhataja Reelika Väljaru ja andmeid tutvustas andmete peaekspert Karl Viilmann.
Statistikaamet on sarnast kultuurielus osalemise uuringut teinud 2017. aastast iga kolme aasta tagant. 2023. aastal viidi uuring läbi neljandat korda ning tegelikult on selle uuringuga kogutud andmeid juba 2015. aastast. Sellisena on Eestis tehtav uuring Euroopas ainulaadne, rääkis Reelika Väljaru. Järgmine uuring viiakse läbi 2026. aastal ning selle tulemused selguvad 2027. aastaks.
Karl Viilmanni sõnul on tegemist representatiivse ja usaldusväärse uuringuga, sest valim on väga suur – 1% eestlastest ehk 10 000 vähemalt 15-aastast inimest. Seekord vastas 62% ehk 6176 inimest. Kui palju Rapla maakonnas vastajaid oli, Viilmann öelda ei osanud, kuid et uuring on maakonnapõhine, on tema sõnul igast maakonnast 300-500 küsitletavat. Küsitletakse nii telefoni kui ka veebi teel viimase 12 kuu kultuurisündmustest osavõtu kohta. Sealjuures peetakse maakonnapõhisuse all silmas vastaja elukohta, mitte seda, kus ta kultuurielus osaleb. Viilmann lisas, et uuringu tulemused on ministeeriumi jaoks olulised valdkondade poliitikate planeerimisel.
Reelika Väljaru sõnul on küsitletavaid piisavalt, et regioonide pilt välja joonistuks. Esmakordselt kaasati seekordsesse küsitlusse ka 5-14-aastased lapsed, kuigi nende kohta küsiti siiski lapsevanematelt, mitte lastelt endilt.
Üldiselt tõid kultuuriministeeriumi ametnikud välja, et Eestis elavad kogu Euroopa ühed kultuurilembesemad inimesed. Kultuurielus osaleb 60,7% inimestest ja näiteks teatris käib pidevalt 40%.

Raamatukogud, kino ja sport
Kuigi uuringu tulemused on Statistikaameti kodulehel kättesaadavad, on neist raske leida andmeid konkreetse maakonna kohta. Seetõttu on ministeerium teinud ära andmete analüüsi ja tutvustab seda omavalitsustele. Kohapeale minnakse vaid sellistesse maakondadesse, kus on ilmnenud teatud anomaaliad, ehk suuremad erinevused võrreldes keskmisega. Eesmärk on koos kohalike valdkonna inimestega arutada, millest need erinevused võivad olla põhjustatud.
Näiteks Rapla maakonna puhul tuli välja, et siin käiakse oluliselt rohkem raamatukogus ja pensionärid osalevad kultuurielus aktiivsemalt kui mujal Eestis. Reelika Väljaru tõi välja, et praegu tehakse uut rahvaraamatukogude seadust ning neid huvitab, mis on need Rapla maakonna head praktikad inimeste, eriti laste raamatukogudesse toomisel. Seda ajal, mil üldine lugemishuvi kahanemine hakkab juba muret tegema.
Andmetest selgub, et Rapla maakonnas on kultuuris osalemine Eesti keskmisest veidi kõrgem. 2023. aastal osales vähemalt ühel korral kultuurielus 81,3% vastajatest. Eestis tervikuna oli see näitaja 79%. Kõige rohkem käisid Raplamaa inimesed kinos, kontserdil ja spordivõistlustel. Samuti külastati kultuurimälestisi (nt mõisad).
Need näitajad ei erinenud oluliselt Eesti keskmisest, aga tunduvalt rohkem külastasid Raplamaa elanikud raamatukogusid (42,5%. Eesti keskmine oli 32,2%). Ka lapsed külastasid meie maakonnas raamatukogusid rohkem kui Eestis keskmiselt (68,4% Raplamaal ja 57,6% keskmiselt).
Tunduvalt vähem kui Eestis keskmiselt käidi aga muuseumides ja teatris. Kuigi kunstigaleriisid külastati kogu Eestis tagasihoidlikumalt, oli siin maakonnas ka huvi kunsti vastu keskmisest väiksem. Tervelt 44,8% vastajatest väitis, et neid see ei huvita. Mujal Eestis oli neid, kellel huvi puudus 31,3%.
Küsiti ka selle kohta, mida vastaja ise harrastab. Harrastajaid oli Rapla maakonnas pisut vähem kui Eestis keskmiselt (70,7%, Eestis keskmiselt 72,9%). Kõige populaarsemaks osutus kogu Eestis sport, sh rahvasport. Raplamaal järgnes sellele populaarsuselt käsitöö, mille harrastajaid on siin rohkem kui mujal Eestis. Teised populaarsemad harrastused olid muusika, fotograafia ja tants (sh rahvatants).

Kes osalevad kultuurielus
Raplamaa ei erine muust Eestist selles mõttes, et kõige aktiivsemad kultuurielus osalejad on ikka üliõpilased ja kõrgharidusega inimesed. Naised ja noored on aktiivsemad kui mehed ja vanemad inimesed. Kuid siin maakonnas on üks oluline erinevus. Nimelt osalevad Raplamaa pensionärid kultuurielus märgatavalt rohkem kui Eestis keskmiselt.
Raplamaa puhul tulid välja mõned selged erinevused. Näiteks spordivõistlustel käivad kogu Eestis rohkem mehed, kuid ainult meil domineerivad osalejate hulgas põhi- ning keskharidusega vastajad (mujal on ka spordihuviliste hulgas kõige rohkem kõrgharidusega inimesi). Kõigi muude kultuuriasutuste ja -sündmuste puhul on enamuses naised ja kõrgharidusega inimesed.
Huvitav nähtus on kino. Üldiselt on see üsna demokraatlik kultuurivorm, kus mehi-naisi on vaatajate hulgas enam-vähem võrdselt ja hariduseski pole suurt erinevust. Raplamaal on aga kinokülastajate hulgas oluliselt rohkem kõrgharidusega inimesi. Ka muuseumide ja teatrite puhul tuli hariduslik erinevus välja väga selgelt, erinedes sellega Eesti keskmisest. Näiteks teatrikülastajate hulgas on siin kõrgharidusega inimesi poole rohkem kui põhi- või keskharidusega inimesi kokku.
Laste puhul tuli uuringust välja, et nemad käisid kõige rohkem kinos, raamatukogus ja teatris. Rapla maakonnas käidi keskmisest rohkem raamatukogus ja ka spordivõistlustel. Ka kultuurimälestisi ja kunstigaleriisid külastasid nad veidi enam, kuid kinos ja muuseumis käisid nad natuke vähem kui eakaaslased mujal Eestis.
Kuna uuringus ei olnud küsitud, kuidas lapsed teatrisse jõuavad (koos vanematega, kooli või lasteaia ühiskülastusega), tekkis põgus arutelu kohapeal. Nenditi, et väga suurt rolli mängib see, et lastele esinevad teatritrupid tulevad sageli kohapeale esinema. Reelika Väljaru nõustus, et see võib olla suure külastatavuse põhjus, kuna gümnaasiumiastmes ühiskülastusi enam ei toimu ning teatris käimine väheneb selles vanuses märgatavalt.
Enamik (66,7%) siinseid vastajaid leidis, et kultuurielus osalemine on lihtne, takistusi pole. Seda on rohkem kui Eestis keskmiselt (59,8%). Kõige kättesaadavamaks peeti kinosid, seevastu teatrietendused ja kontserdid hinnati vähem kättesaadavaks. Reelika Väljaru sõnul joonistub selle teema juures välja Eesti suur regionaalne erinevus. Näiteks Ida- ja Lääne-Virumaal ning Kagu-Eestis oli juurdepääs kultuurile vastajate hinnangul keeruline. Peamine põhjus on kehv ühistranspordiühendus.
Uuringus küsiti ka võimalike takistuste kohta, kuid kuna sellele küsimusele vastamine oli vabatahtlik, oli vastuseid kogu Eestis suhteliselt vähe. Peamised takistused olidki transpordi puudumine, pileti hind, asukoht ja vastaja krooniline haigus või puue. Edaspidi lubasid ministeeriumi esindajad, et vastusevariantidele lisatakse ka ajapuudus, mis tõenäoliselt võib olla paljudele takistuseks.

Arutelu kolmel teemal
Lõpetuseks pakkus ministeerium välja kolm küsimust, mille kohta sooviti Rapla maakonna kultuurivaldkonna esindajatelt kommentaare. Esmalt taheti teada, millest võib tuleneda pensioniealiste kõrge osalemine kultuurielus. Vastustena pakuti, et meil on praktiliselt igas piirkonnas aktiivsed pensionäride ühendused ja sädeinimesed, kes kultuurielu veavad.
Teiseks sooviti teada, mis on põhjus, et Rapla maakonnas külastavad täiskasvanud ja lapsed raamatukogusid oluliselt rohkem kui mujal. Siin toodi välja, et paljudes külades on raamatukogu ainuke kultuuriasutus ja kus mujal siis ikka koos käia; raamatukogud pakuvad erinevaid teenuseid (avalik internetipunkt, panga- ja sideteenused vms); raamatukogudes on toredad ja vastutulelikud töötajad, kes vajadusel ka raamatuid koju viivad; erinevad kultuurisündmused – kohtumised, näitused, ka lugemisväljakutsed, mida raamatukogud korraldavad. Üks põhjus on ka see, et igal koolil ei ole oma raamatukogu ning kooli kohustuslik kirjandus ongi rahvaraamatukogus.
Kolmandaks soovis ministeerium teada, kuidas suurendada muuseumide ja teatrite külastajate arvu Raplamaal. Muuseumide puhul toodi välja, et Rapla maakonnas on küll toredad väikesed teemamuuseumid, kuid ei ole ühte hea kuvandiga maakonnamuuseumi ning lapseeas pole välja kujunenud harjumust muuseumis käia.
Teatrite vähene külastatavus oli aga kõige suurem üllatus, kuna kõigil on tuttavaid, kes sageli teatris käivad. Aastakümneid on korraldatud teatrite ühiskülastusi ja kohad bussis saavad väga kiiresti täis. Samuti tegelevad Raplamaal harrastusteatriga paljud täiskasvanud ja kooliõpilased. Ehk teatrihuvi tundub olevat juba ajalooliselt väga suur. Ühe seletusena osatigi välja tuua seda, et väga vähesed kutselised teatrid käivad Raplamaal külalisetendustel, kuna sobivaid mängukohti ei ole.