Käesolev aasta on tähistamist väärt, sest Eesti Kultuurkapitalil täitub aukartustäratav 100 aastat. KULKA, nagu me lühendatult ütleme, on väärtuslik tugisammas meie kultuuri arengule ja jätkusuutlikkusele. See sajandipikkune teekond on tõestus, et kultuur, kunst ja looming on võimsad jõud, mis hoiavad meid ühendatuna ja inspireerituna.
Võttes kokku lõppenud kultuuririkkuse aasta, saab tõdeda, et aasta on olnud täis sära ja mitmekesisust ning Raplamaa ekspertgrupp on andnud olulise panuse selle mitmekülgsuse toetamiseks.
2024. aastal eraldas Raplamaa ekspertgrupp 171 398 eurot toetusteks, sealhulgas jagunesid toetused spordile ja rahvakultuurile peaaegu võrdselt, kokku mõlemale valdkonnale ligemale 70% toetuste kogumahust. Kõrvale mahtusid veel audiovisuaalne kunst, helikunst, kirjandus ja näitekunst.
Möödunud aastal toetasime laia valikut kultuurialgatusi, mis on rikastanud meie kogukonda ja loonud uusi võimalusi loovuse tärkamiseks ning traditsioonide hoidmiseks. Oleme uhked, et saime panustada spordi edendamisse, teatritegemisse, raamatute väljaandmisse, muusikaloomesse ning rahvakultuuri hoidmisse. Lisaks toetasime mitmeid maakondlikke sündmusi, näiteks: Raplamaa laulu- ja tantsupidu “Rõõm elust endast”, Raplamaa parimate sportlaste tunnustamine, Rapla Kirikumuusika Festival, Raplamaa tipp tunnustamissündmus “Raplamaa tänab”, mida korraldame koostöös Raplamaa Omavalitsuste Liiduga ka täna siin.
Kultuur on meie hinge peegel. Hoidkem seda peeglit puhtana ja säravana, et see kajastaks meie parimaid pürgimusi ja unistusi.
Inspireeriv on teadmine, et meie kodumaakond Raplamaa asub otsekui sillana kahe suure Euroopa tiitliga linna vahel – Euroopa kultuuripealinn 2024 Tartu ja Euroopa spordipealinn 2025 Tallinn. See geograafiline paiknemine annab meile ainulaadse võimaluse olla nii kultuuri kui ka spordi ristteel, võtta osa mõlema valdkonna suurtest algatustest ja samas luua ka oma unikaalset identiteeti. Mis võiks meie, raplamaalaste jaoks olla tähtis ja märgiline selles kontekstis?
Kultuuririkkuse aasta lõppemine on hetk, mil tasub tagasi vaadata ja tänada kõiki, kes on oma töö ja pühendumusega andnud panuse meie kultuuriruumi elujõulisusesse. Teie panus, kallid loojad, korraldajad, osalejad ja läbiviijad, on hindamatu, ning me oleme tänulikud iga hetke eest, mis on viinud meid lähemale rikkalikuma ja sügavama kultuurilise kogemuseni.
Samas on iga lõpp ka uus algus. Alanud, 2025. aasta on eesti raamatu aasta, mis kutsub meid taas avastama sõna väge ja lugude sõnumit. Raamatud on sillad mineviku ja tuleviku vahel, need avardavad meelt ja avavad uksed uutele maailmadele. Meil on ees põnev aasta, mis pakub hulgaliselt kirjandussündmusi, loenguid ja kohtumisi kirjanikega – kõike seda, mis paneb igal raamatusõbral südame kiiremini põksuma.
Erilist tähelepanu vajavad siinjuures meie maakonna raamatukogud. Nad on väärtuslikud teadmiste ja kultuuripärandi hoidjad ning olulised kogukonnakeskused, kus leiame inspiratsiooni, mõttekaaslasi ja uusi vaatenurki.
Eesti raamatu aasta puhul on hea meelde tuletada ka eestikeelse raamatuloo algust. Esimene terviklik eestikeelne tekst pärineb Kullamaa käsikirjast (u 1524–1532) ja teateid esimesest eesti keelt sisaldanud trükiväljaandest on aastast 1525, kuid esimene eestikeelne trükis, millest on osi säilinud (tervelt 11 lehekülge!), on 1535. aastal ilmunud S. Wanradti ja J. Koelli katekismus. See algupärand on sümboolne ja võimas meeldetuletus meie keele, kultuuri ja kirjasõna kestvusest ning tähendusest.
Käesoleval aastal ootab meid ees XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu “Iseoma”, kuhu on teel ka meie maakonna lauljad ning tantsijad. See on erakordne hetk, mis toob esile rahvakultuuri südame ja meie traditsioonide väärtuse. Laulu- ja tantsupidu on midagi enamat kui suur sündmus – see on meie ajaloo, identiteedi ja vaimu elav kandja, mis ühendab põlvkondi ja hoiab elus meie kultuuripärandit. Rahvakultuuri, sealhulgas rahvatantsu ja rahvapillide olulisus ei seisne pelgalt kaunis vormis, vaid vanade traditsioonide elushoidmises ja edasiandmises. See annab meile juured, kindluse ja sideme oma esivanemate tarkusega.
Raplamaalt on võrsunud hulgaliselt säravaid lauljaid, andekaid näitlejaid, innukaid sportlasi, keelemehi ning tublisid riigimehi ja -naisi. Nende panus ja eeskuju innustab meid kõiki – see on tõestus, et ka väikesest maakohast võib sirguda suur vaim ja kindel tahe jätta oma jälg maailma. Meie ülesanne on seda pärandit hoida, väärtustada ja edasi anda.
Kultuuril on võime inimesi ühendada, luua mõistmist ja sillutada teed rahule ning sallivusele. Meie maailm vajab praegu enam kui kunagi varem empaatiat ja hoolivust. Hoidkem üksteist, austagem erinevusi ja leidkem ühisosa, sest just see teeb meist tugeva ja ühtse kogukonna.
Aitäh teile kõigile, et olete osa sellest kaunist ja elavast kultuurimaastikust!
Soovin teile kultuuririkast ja inspireerivat raamatuaastat ning toredat tänast tunnustamisõhtut!
