Päästeameti pressiteade
Sel nädalal kogunesid Rapla riigimajja Lääne regionaalse kriisikomisjoni liikmed, et arutada ulatusliku evakuatsiooni võimekust regioonis ning energiajulgeolekut ja tervishoiuvaldkonna toimevõimet kriisiolukorras.
Lääne regionaalne kriisikomisjon on elanikkonnakaitse tegevusi koordineeriv organ kuues maakonnas (Pärnumaa, Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, Raplamaa ja Järvamaa), koondades erinevaid riiklikke ja kohalikke asutusi, et tagada kriisideks valmisolek ja sujuv koostöö eriolukordades. Neli korda aastas koonduv kriisikomisjon arutas erinevate valdkondade kriisivalmiduse hetkeseisu ja omavahelist koostööd neljas põhilises valdkonnas.
Kriisikomisjon analüüsis ulatusliku evakuatsiooni võime hetkeseisu ning jõudis ühisele arusaamale, et asutuste teadlikkus ja panustamisvalmidus on ajaloo kõrgeim. Samas tõdeti, et edasise arengu jaoks tuleb veelgi paremini mõista partnerasutuste ressursse ja võimekust. Ulatusliku evakuatsiooni korraldamine on keeruline ning eeldab eri riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste koostööd. Kõik on selle nimel pingutanud: päästeamet, Kaitseliidu Lääne maakaitseringkond ja sotsiaalkindlustusamet. Väga suure panuse on andnud kohalikud omavalitsused, kes on evakuatsioonikohtade toimepidevuse ja varustuse arendamiseks osalenud mitmetes taotlusvoorudes. Eesti Varude Keskuse ettekandest tõstatusid olulised väljakutsed õigusruumis, omavalitsuste ülesannetes, teenusstandardites ja ressursi puuduses. „Teame üksteise võimekusi ja ka puudujääke, millele otsime täiendavaid lahendusi,“ sõnas regionaalse kriisikomisjoni esimees, Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla.
Elering AS sünkroniseerimise talituse juhataja Hannes Kont tutvustas energiajulgeoleku arengusuundi ning tõi välja, et kuigi Eesti on selles vallas astunud olulisi samme edasi, on riskid endiselt suured. Sõjaline agressioon võib muuta energiavõrgu kergesti haavatavaks ning sellistes tingimustes muutub elutähtsaks alternatiivsete energiaallikate kasutamine. Seetõttu peab olema valmis elektrigeneraatorite varumiseks ning hoonete võimekuse suurendamiseks, et neid vajadusel kiirelt elektrivarustusega ühendamiseks.
Põllumajandus- ja Toiduameti Lääne regiooni juhataja Egon Palts andis ülevaate loomataudide levikust Euroopas ning nende mõjust Eestile. Olulise probleemina tõi Palts välja, et paljud loomapidamishooned ei vasta desinfitseerimisnõuetele ning uute hoonete rajamisel ei arvestata piisavalt taudide leviku tõkestamise taristuga. Arutluse käigus tehti kohalikele omavalitsustele ettepanek arvestada ehitusprojektide kooskõlastamisel desinfitseerimisnõuetega. Kriisikomisjon peab oluliseks, et Põllumajandus- ja Toiduamet töötaks välja selged nõuded loomapidamishoonetes taudileviku tõkestamiseks vajaliku taristu jaoks.
Terviseamet tutvustas tervishoiuasutuste ümberpaiknemise võimekust kriisiolukordades. Kuigi riiklikul tasandil on suunad paika pandud, vajab kohalik tasand täiendavat koordineerimist ja asutuste omavaheliste kokkulepete süvendamist. Kriisikomisjoni hinnangul on arenguruumi eelkõige tervishoiuasutuste realistlike plaanide ja ressursside kaardistamisel. „Me ei saa eeldada, et kriisiolukorras lahenevad probleemid iseenesest. Peame juba rahuajal tundma üksteise võimeid ja vajadusi ning need oma kriisiplaanides realistlikult läbi mõtlema,“ rõhutas kriisikomisjoni esimees Heiki Soodla.
Päästeamet ja Lääne regionaalne kriisikomisjon jätkavad kriisivalmiduse parandamist ning partnerasutuste vahelise koostöö tihendamist, et tagada Lääne regiooni Eesti elanikele turvalisus ka keerulistes olukordades.
