Naiste Ööde Filmifestival pöörab tähelepanu naisfilmitegijatele ja naisekesksetele filmidele. Selle aasta festivalil olid tähelepanu keskmes, nagu teema „Naine ja mees” ka viitas, naiste ja meeste suhted ning millist mõju avaldavad sellele ühiskond, religioon ja kultuuriline taust.
Nii nagu iga aasta tuleb kevad, tuleb ka Naiste Ööde Filmifestival, ütles oma tervituskõnes Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Heiki Hepner. Traditsiooniliselt naistepäevaga seotud 7. NÖFF avati 7. märtsil, mõnusalt soojal ja selgel kevadõhtul. Kultuurikeskuse sisehoovis olid elevil põhikooli õpilased, kes valmistusid oma balliks. Samal ajal täitus kino fuajee pidulikult riides naistest ja ka meestest.
Et NÖFF on PÖFFi väike tütar, said kõik soovijad ennast PÖFFihuntide vahel pildistada lasta ja ennast suupistetega kosutada enne saali minekut. Rahvast oli nii palju, et tuli tuua lisatoole, et kõik istuma pääseksid. Siis astus ette õhtujuht, sätendava peaehtega ja marlenedietrichlikus ülikonnas Reelika Vaabel ning kuulutas välja avaetenduse.
Lühinäidendi „Teekond” oli kirjutanud ja lavastanud Mari Tammar. See oli lugu 1920ndail aastail Raplasse tulnud iseseisvast noorest naisest, kes sattus koduse elu lõksu – mees elas aktiivset seltsielu, naise roll oli teda kodus õhtusöögiga oodata ja lapse eest hoolitseda. Lõpp oli tänapäevane, sest mees mõistis naise eneseteostuse soovi ja vajadust.
Seda esitasid Maili Metssalu, kes oli väga lühikese ajaga osasse sisse elanud, kui algul mängima pidanud näitlejanna haigestus, ning oma hingestatud viiulimänguga loole nii palju juurde andnud Lisanna ja Johan Kristjan Aimla. Meeleolu lisasid ekraanile kuvatud vanad fotod 1920.-1930. aastate Raplast.
Järgnesid tervituskõned Heiki Hepnerilt, Raplamaa Partnerluskogu juhatuse liikmelt Elari Hiisilt, suurtoetaja Höhle OÜ esindajalt Evali Mültsilt. Enne, kui sõna sai festivali peakorraldaja Katrin Klaebo, anti üle Leida Laiuse mälestusauhind. Rändauhinna on välja pannud Laiuse ristitütar Helve Kuuskmann ning seda on alates esimesest NÖFFist välja antud uuema põlve Eesti naisfilmitegijatele. Sel korral otsustas žürii koosseisus Katrin Klaebo, PÖFFi peakorraldaja Tiina Lokk, Helve Kuuskmann ja eelmise aasta võitja Anna Hints anda auhinna Eeva Mägile, kes on tähelepanu pälvinud filmidega „Kellele ma naeratan” ja „Mo mamma”.
Tiina Lokk ütles auhinda üle andes, et tal on väga hea meel anda see üle just Eeva Mägile, vaatamata sellele, et filmitegijana on ta alles alustanud. Seejärel tunnustas Lokk Katrin Klaebot ja Rapla ettevõtlikke naisi festivali korraldamise eest. Tema sõnul näeb 5-7 aastaga ära, kas festival jääb püsima ja NÖFF jääb kindlasti, sest festivalil on välja kujunenud oma nägu, lojaalne publik ja pühendunud meeskond.
Muljeid festivalist
Avafilm „Rootsi torpeedo” haakus avaetendusega. Eesti osalusel ja suures osas ka Eestis üles võetud Rootsi film räägib rootslannast Sally Bauerist, kes 1939. aastal, viis päeva enne Teise maailmasõja puhkemist, ujus esimese skandinaavlasena üle La Manche’i väina. Film keskendub Sally eraelulistele valikutele ja süütundele lapse ees (kellele antud lubadusi ta rikub, sest… asjaolud muutuvad), mitte niivõrd sellele, kuidas tolle aja ühiskonnas sellesse suhtuti, et naine meeste alal konkureerib. Seega pole tegu just spordifilmiga, kuigi üle Kattegati väina ujumine on väga haaravalt filmitud.
Avamisel oli kohal ja vastas pärast seanssi vaatajate küsimustele filmi kostüümikunstnik Eugen Tamberg, kes oma töö eest pälvis Rootsi riikliku filmiauhinna.
Laupäevane filmiprogramm algas arhiivifilmidega Rahvusarhiivi kogudest, mille oli kokku pannud filmiarhiivi kogumise ja kasutamise valdkonnajuht Maarja Hindoalla. Nukra irooniaga kirjeldas naise ja mehe erinevat rolli Nõukogude ühiskonnas harrastusfilmitegija Tõnu Aru 1981. aastal valminud poeetiline ja omal ajal ka rahvusvahelist tunnustust leidnud „Enne homset”. Lõikavam oli Heini Drui 1989. aasta dokfilm „… ja naised”.
Filme sisse juhatades ütles Hindoalla, et ehmatav on see, kuidas viimasel ajal on need juba aegunuks peetud hoiakud ja tagurlik suhtumine naisesse ja tema „ülesannetesse” hakanud uuesti esile tulema.
Vahelduseks filmidele oli võimalus kuulata kodumasinate kontserti. Muusik ja helikunstnik Lauri Lest on paigaldanud vibratsioonikõlarid vanadesse kodumasinatesse, mis siis kõlaritesse lastud elektroonilist muusikat omal moel võimendavad. Rapla kultuurikeskuse Rütmani galeriis „astub üles” kvartett koosseisus elektripliit, röster, pesumasin ja Kumust pärit vana mikrolaineahi. Avamisel oli nendega koos ka Endla teatrist pärit kastekann.
Heliinstallatsioon „Kvartett” oli algul Lauri Lesta lõputöö Eesti Kunstiakadeemias, kuid aja jooksul on ta seda muusikapaladega täiendanud. Muuhulgas kõlas ka spetsiaalselt NÖFFi jaoks kirjutatud lugu. Kuni märtsi lõpuni saab „Kvartetti” ise kogeda, kuid kuulda saab ainult ühte lugu. Et asja olemusest sotti saada, tuleks muusika kuulamise ajal masinaid lähemalt uurida, et tunnetada, kuidas see heli neist kostab.
