Eesti Kunstimuuseum
Kolmapäeval, 19. märtsil jõudsid Eestisse kaks väärtuslikku portreemaali baltisaksa kunstnikult Gustav Adolf Hippiuselt (1792‒1856). Hageri pastorit David Friedrich Ignatiust ja tema abikaasat Magdalena Christinat kujutavad portreed kuulusid Baltisaksa Seltsile (Deutsch-Baltische Gesellschaft, DBGes), mis käib koos Reinhard-Zinkann-Hausis Darmstadtis ning hoiab ja säilitab Eestist ja Lätist pärit baltisaksa perekondade kultuuripärandit. Et Hippiuse maalidel on Eesti jaoks suur kultuuri- ja kunstiajalooline tähtsus, otsustati kinkida need Eesti Kunstimuuseumile.
Eesti Kunstimuuseum on viimastel aastatel suhelnud Darmstadti Baltisaksa Seltsiga ning tutvustanud maalide säilitamise, restaureerimise ja eksponeerimise võimalusi Eestis. „Oleme väga tänulikud baltisakslastele Saksamaal, kes näevad Eesti Kunstimuuseumis head ja professionaalset partnerit, kellele usaldada oma väärtuslikumad šedöövrid. Gustav Adolf Hippiuse maalitud portreed Hageri kirikuõpetajast ja tema abikaasast on tähtsad ja ilmekad teosed, mis täidavad lünga siinsetes baltisaksa kogudes ning jõuavad Eestis kohe nii näitustele kui ka raamatutesse,“ ütles baltisaksa kunsti uurija, Kumu kunstimuuseumi direktor Kadi Polli.
Portreed kujutavad Hageri pastorit, eesti päritolu David Friedrich Ignatiust ja tema kõrget päritolu prouat Magdalena Christinat (sünd von Krusenstiern). Kunstnik Gustav Adolf Hippius elas noorpõlves Hageri pastoraadis, õppides sealses poistekoolis koos perepoja Otto Friedrich Ignatiusega, kellest sai samuti kunstnik. Hippius oli ka pastoripaari väimees, sest ta abiellus nende vanema tütrega.
David Friedrich ja Magdalena Christina Ignatiust on korduvalt portreteeritud. Kunstnik Carl Sigismund Walther, kes oli Hageris poiste kunstiõpetajaks, maalis neid koos lastega juba aastal 1813, luues esimese grupiportree baltisaksa kunstiajaloos.
Väimees Gustav Adolf Hippius on Ignatiusi portreteerinud märksa hiljem, oma Tallinna-perioodil 1850. aastatel. Eesti Kunstimuuseumis leidub postuumne portree pastoripere vanimast pojast, Hippiuse varalahkunud lapsepõlvesõbrast ja naisevennast Otto Friedrich Ignatiusest. Darmstadtist Eestisse jõudnud maalid Hippiuse ämmast ja äiast kuuluvad ilmselgelt nimetatud portreega kokku ja on seega samuti valminud tagantjärele meenutusena, kujutades David Friedrich ja Magdalena Christina Ignatiust veel nende poja Otto Friedrichi eluajal, 1820. aastatel. Toreda olustikulise detailina on pastoriproua Magdalena Ignatiuse portreel näha ka puust haspel, mille abil keriti kudumislõnga vihti.
