Rail Balticu ehitus Raplamaal hoogustub: Kärpla–Selja lõik viib projekti uude etappi

Sisuturundus

Rail Baltic Estonia

Rail Balticu kiirraudtee ehitus Eestis liigub jõudsalt edasi. Märtsi alguses sõlmitud ehitusleping TREV-2 Grupiga hõlmab Kärpla–Selja lõigu rajamist, mis tähendab, et Raplamaal käivad ehitustööd nüüd kogu maakonnas põhitrassi ulatuses.

Kärpla–Selja 14-kilomeetrine lõik sisaldab mitmeid taristuobjekte, sealhulgas Ahekõnnu ja Nõlva viadukte, Velise ja Nurtu jõgede raudteesildu, Lihuveski loomatunnelit ning Kärpla ökodukte ja Kootja rohesilda, mis toetavad metsloomade ohutut liikumist. Ehitustööd selle lepingu raames jätkuvad kuni 2028. aasta lõpuni, kuid juba 2027. aastaks peab olema valmis vähemalt kaheksa kilomeetrit põhitrassi muldkeha.
Ehitusprojekti väärtus on 67,6 miljonit eurot, mida rahastatakse Euroopa ühendamise rahastust (CEF) ja Eesti riigi eelarvest. Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets rõhutas projekti strateegilist tähtsust: „Rail Baltic ei ole pelgalt transpordikoridor, vaid majanduslik ja geopoliitiline investeering, mis avab Eesti ettevõtetele uusi turge ja tugevdab regiooni julgeolekut.“

Rahvusvahelised konsortsiumid tagavad pealisehituse kvaliteedi

Kogu Eestit läbiva põhitrassi osas on samuti tehtud oluline samm edasi, mis Rapla maakonna osas puudutab pealisehitust ehk ka liiprite ja rööbaste paigaldust. Ehitushanke edukaks pakkujaks kuulutati kaks rahvusvahelist konsortsiumit, kes hakkavad vastutama Ülemiste–Pärnu ja Pärnu–Ikla lõikude projekteerimise ja ehitamise eest.
Allianss 1, kuhu kuuluvad GRK Eesti AS, Merko Ehitus ja mitmed rahvusvahelised partnerid, teeb Ülemiste–Pärnu lõigu pealisehituse tööd ning Tootsi–Pärnu lõigu alusehituse tööd. Allianss 2, kuhu kuuluvad Bouygues Travaux Public ja Budimex S.A., vastutab Pärnu–Ikla lõigu täieliku rajamise eest. Nende kahe lepingu hinnanguline kogumaksumus ulatub üle 700 miljoni euro.
Lepingute allkirjastamise järel alustatakse põhjalikku planeerimist ja ettevalmistustöid, et kindlustada ehituse kvaliteet ja tähtaegne valmimine. Plaanide kohaselt peaks raudteeliiklus Tallinnast Varssavisse algama 2030. aastal.

Poola liigub eesrindlikult edasi

Samal ajal edenevad Tallinnast Varssavisse viiva Rail Balticu ehitustööd aktiivselt ka trassi teises otsas ehk Poolas, kus esimeste lõikude valmimine on toonud kiirrongid juba raudteele. Kiirraudtee Varssavi ja Białystoki vahel on valmis ning rongid sõidavad kiirusel kuni 160 km/h, mis tõuseb peagi kuni 200 km/h tänu ERTMS-süsteemile.
Ełk–Trakiszki lõigul alustatakse 2027. aastal uue elektrifitseeritud kaheteelise raudtee ehitust, mis lubab rongidel liikuda kiirusel kuni 250 km/h. Poola raudteeinfrastruktuuri haldaja PKP Polskie Linie Kolejowe esindaja Maciej Kaczorek rõhutab, et Rail Baltic ei ole lihtsalt uus transpordivõimalus, vaid strateegiline investeering Euroopa ühenduvusse ja regionaalsesse arengusse.
Ka Lätis ja Leedus hoitakse töid graafikus. Aastal 2030 seob Rail Baltic Baltimaad ja Poola tihedalt Euroopa suurte majanduspiirkondadega, muutes Tallinnast Varssavisse jõudmise kiireks ja mugavaks.

Geopoliitiline ja majanduslik mõju laieneb kogu regioonis

Rail Balticu projekti tähtsus ulatub kaugemale transpordiühendusest – see on geopoliitiline samm, mis tugevdab Kirde-Euroopa sidemeid Lääne-Euroopaga. Majanduslikult loob raudtee uued võimalused nii kauba- kui ka reisijateveos, pakkudes keskkonnasõbralikku alternatiivi lennu- ja maanteetranspordile.
Lisaks rahvusvaheliste ühenduste parandamisele toob Rail Balticu trassi ehitamine olulist kasu ka piirkondlikule arengule, pakkudes keskkonnasõbralikumat alternatiivi maanteetranspordile ning muutes trassiäärsed asulad ligipääsetavamaks. See tähendab uut hoogu majandusele, turismile ja kultuurielule.