Tasutud tekst
Teist aastat järjest saab esitada kandidaate Pamela Luise Dream Lifter auhinnale, millega tõstetakse esile inimesi, kes on olnud toeks teistele nende unistuste elluviimisel. Auhinda antakse välja Pamela Luise Picardi (1964-2022) mälestuseks. Selle algatas 2024. aastal tema Raplas elav poeg Carl Pucci koostöös Ameerika Kaubanduskojaga Eestis.
Ingliskeelne termin Dream Lifter tähendab tõlkes unistuste elluviijat. Kuna eesti ja inglise keel on niivõrd erinevad, ei tule selle termini tähendus siiski otsetõlkes välja. Dream Lifter on keegi, kes aitab teiste inimeste unistustel teoks saada. Ta on keegi, kes annab energiat, et pürgida kõrgete unistuste poole. Just selline naine oli Carl Pucci ema Pamela Luise Picard, kelle mälestuse elushoidmiseks seda auhinda välja antakse. Seetõttu soovivadki korraldajad eesotsas Carl Pucciga leida samasugust unistuste elluviijat, kellele see auhind anda välja käesoleval aastal.
Ta ei pea olema tingimata Rapla maakonna elanik, kuid loomulikult ta võib seda olla. Oluline on, et tema tegevus on aidanud ning inspireerinud, et teha teoks kellegi teise unistusi. See võib olla nii oma valdkonnas kogenud inimene, kes on tegutsenud aastakümneid, kuid samuti võib kandidaat olla inspireeriv noor inimene. Näiteks 2024. aastal esitati auhinnale ka ühe 19-aastase neiu kandidatuur.
Dreamlifterprize.org
Kandidaatide esitamise tähtaeg on teisipäev, 15. aprill 2025 ning kogu info selle kohta leiab veebilehelt dreamlifterprize.org. Taotlus tuleb saata Ameerika Kaubanduskoja juhatusele Eestis aadressil amcham@amcham.ee.
Kandidaadina saab üles seada üksikisikuid, kuid mitte organisatsioone. Veebilehel on välja toodud ka näidis selle kohta, milline peaks taotlus välja nägema. Lisatud peab olema kuni ühe lehekülje pikkune selgitus, kuidas on kandidaat saanud üle raskustest oma elus, et aidata teisi. Oluline on märkida, et kindlasti peab taotlus olema kirjutatud inglise keeles ning teiseks peab sellel olema kaks allakirjutanut.
Esitatud taotlused vaatab üle ja hindab rahvusvaheline žürii. Sinna kuuluvad nii eestlased kui ka ameeriklased ning selleks, et kõik seda lugeda oskaksid, peab see olema esitatud inglise keeles. Samaväärselt on oluline, et kandidaadi üles seadmisel oleks kaks toetajat, kes annavad selle kandidaadi nimel oma allkirja. Ainult ühest allkirjast jääb väheks. “Kui allkirju on kaks, siis see näitab, et kandidaadi tegevus on kogukonnale mõju avaldanud,” rääkis Carl Pucci.
Auhind
Auhinna saaja peab kindlasti olema auhinnatseremoonial kohal. Millal ja kus see täpsemalt toimub, see info edastatakse võitjale aegsasti. Dream Lifter auhind koosneb kolmest osast. Esmalt pälvib laureaat tuhat eurot. Teiseks sisaldab auhind koolitust professionaalse koolitaja käe all ning kolmas osa on võimalus veeta lõõgastav puhkus ja massaaž Swissotel spa-hotellis.
Annika Tõnurist
Pamela Luise Dream Lifter auhind anti esmakordselt välja 2024. aastal. Siis pälvis selle Tartu lähistel asuva Sillaotsa kooli õpetaja Annika Tõnurist. Tema kandidatuuri tõstatasid tema kaks tütart, kellest üks elab Ameerika Ühendriikide suurlinnas Atlantas.
Tõnurist pälvis 2019. aastal Tartu aasta klassiõpetaja tiitli. Samuti aitab ta aktiivselt kaasa kodutütarde tegevusele. Ta tõdes, et unistuste elluviija auhinna pälvimine aitas kasvatada teadlikkust, et märgata neid, kes on teistest maha jäänud.
“Auhinna pälvimine on aidanud mul kasvatada teadlikkust, kuidas iga päev märgata rohkem just neid, kes on mingil viisil teistest maha jäänud või võitlevad sisimas mõne probleemiga, mida nad välja ehk ei näitagi, kuigi tegelikkuses vajavad hädasti abi,” rääkis Tõnurist.
Ta lisas: “Olin seda varem õpetajaametis pigem alateadlikult teinud, kuid Pamela Luise’i lugu ning konkursi käigus iseendasse vaatamine ning oma missiooni läbianalüüsimine aitasid hoopis paremini teadlikumaks saada, kuidas lugeda ridade vahelt ning osata abivajajat tähele panna õigel hetkel, et neil elus paremad väljavaated avaneksid. Samas on minu lähenemine muutunud teadlikumaks ka nende õpilaste osas, kes ehk ei oska või ei julge silma paista, kuid kelles on nii palju potentsiaali, kui seda vaid osata tunnustada ning suunata.”
See ongi ju armastus
Tõnurist tõstis esile just seda, et sellele auhinnale esitasid tema kandidatuuri aasta aega tagasi tema kaks tütart. “Väga eriline tunne tekkis südamesse, sest Pamela Luise’i jälgedes astumisse uskusid just nimelt minu enda tütred, kes mind sellele auväärsele konkursile esitasid,” sõnas Tõnurist.
Veel ütles ta: “Pamela Luise’i elulugu ja jälg siin maailmas on juba ise väärt ikka ja jälle esiletõstmist – nimetatud konkurss annabki suurepärase võimaluse seda lugu uuesti rääkida ning leida teisi aktiivseid ühiskonnaliikmeid, kes tahavad oma elu ja tööd mõtestatult teha. Selle auhinna väljaandmine on kõige paremas mõttes nagu üks tore veerev lumepall, mis inspireerib üha rohkem inimesi leidma võimalusi oma unistusi ellu viia.”
Eestis on haruldane, kui mõni auhind kannab kindla inimese nime. Carl Pucci selgitas, et Ameerika Ühendriikides on see vastupidiselt just oluline osa heategevusest. “Ameeriklased annetavad rohkem raha kui ükski teine kultuur maailmas. See ei ole ainult selleks, et me tahame panna mõnele hoonele oma nime, vaid selleks, et inspireerida järgmisi inimesi samamoodi annetama. Eestis sellist tava ei ole, siin nimetatakse asju kuulsuste ja edukate inimeste järgi, aga mitte annetajate järgi,” rääkis Pucci.
Ta lisas, et kõigist meist ei saa kuulsaid sportlasi või kindraleid, kuid me kõik saame annetada oma aega või raha. “Pamela Luise’i lugu on tähtis, sest meil on palju teisi temasuguseid inimesi, kelle nimel võiks välja anda järgmise auhinna. Oma aja pühendamine maailmale, et muuta seda paremaks – see ongi ju armastus,” rääkis Pucci.
