Grete Elbrecht,
Rapla gümnaasiumi saksa keele õpetaja
Aastakümneid oldi harjutud sellega, et värsked uudised saabusid hommikul ajalehti laiali jagava postiljoniga, aga tänane uudiste vahendaja on meie lähim nutiseade. Uudiseid ei tooda ainult suured meediaorganisatsioonid, kohalikud ja regionaalsed väljaanded, välja õppinud ajakirjanikud, reporterid ja publitsistid, vaid igaüks, kes midagi kuuleb või näeb ning soovib seda teistega jagada. Nii elamegi ajal, mil inimesed mitte ainult ei tarbi meediat, vaid on ise ka selle sisu loojad.
Sisuloojad on ka koolinoored ja sellest tulenevalt on väga oluline, et nad saaksid meediat õppida. Haridus- ja teadusministeerium rõhutab meediapädevuse tähtsust tänasel haridusmaastikul, tuues välja, et viimastel aastatel on üha sagedasemad inforünnakud ning valeuudiste ja väärinfo levik, mistõttu on meediapädevuse arendamine vajalik ka julgeoleku tagamiseks ja demokraatia hoidmiseks.
Meediahariduse ülesanne on toetada ja arendada õpilase kujunemist inimeseks, kes tajub adekvaatselt ümbritsevat teabekeskkonda, suudab esitatud sisu kriitiliselt analüüsida ja hinnata, tunnetab ühiskondlikke eetikanorme ja oskab seda järgides ise sisu luua.
Head uudised! Gute Nachrichten! Sellist pealkirja kandis reedel, 28. märtsil Rapla gümnaasiumis toimunud Saksa meedia päev, mida viis kool läbi koostöös Goethe-Instituudi ja organisatsiooniga Understanding Europe. Kogu koolipäeva kestnud töötube viisid läbi Understanding Europe Saksamaa noored projektijuhid Lina Börger ja Vivien Gerick ning Tallinna Goethe-Instituudi käesoleva aasta kultuuriprogrammi kulturweit vabatahtlik Fynn Treuwerth.
Töötubadest võttis osa 32 meediast ja kommunikatsioonist huvitatud saksa keele õppijat, kelle hulgas oli ka kaks emakeellasest vahetusõpilast. Sel päeval tõsteti fookusesse meedia roll demokraatlikus ühiskonnas, valeuudised ja noori kõige rohkem puudutava sotsiaalmeedia osatähtsus.
Meediapäeva tipphetk oli otseintervjuu ühe tuntuima Saksamaa väljaande Der Spiegel ajakirjaniku Jens Radüga. Kõigil õpilastel oli võimalus esitada küsimus Saksamaa uuriva ajakirjanduse lipulaeva ajakirjanikule, kes on töötanud toimetuses ligi kakskümmend aastat. Näiteks sooviti teada, kuidas staažikas ajakirjanik elukutseni jõudis ja kuidas näeb välja tema argipäev; küsiti meeldejäävate artiklite kohta ning uuriti, millised on aktuaalsed murepunktid Saksamaa ühiskonnas.
Lisaks pakkusid huvi juba 1947. aastal tööd alustanud väljaande muutused ja väljakutsed digitaalse meedia ajastul. Õpilased soovisid teada ka isiklikumat laadi teemade kohta, näiteks milliseid traditsioonilisi saksa tähtpäevi Jens Radü tähistab ja oluliseks peab.
Teemad, mida meediapäeval käsitleti, laiendavad noorte silmaringi ja annavad mõtteainet edaspidiseks, sest oskus meediat teadlikult ja kriitiliselt tarbida on tänasel päeval tähtsam kui kunagi varem.
