Kumma külast pärit noor muusik Kärt Pihlap saavutas tänavusel Uno Naissoo nimelisel heliloomingu konkursil kolmanda koha. Koostöös trummar Patrick Alexander Staakiga esitas ta loo “Joy of Life”. “Kolmas koht on minu jaoks suur asi. Kindlasti on see kõige raskesti võidetavam konkurss, kus olen osalenud. Tase on seal tõesti kõrge ning eriti kõrge oli see sel aastal,” rääkis Kärt.
Tänavu toimus Uno Naissoo nimeline heliloomingu konkurss 41. korda. Tegemist on kõige prestiižikama noortele muusikutele suunatud konkursiga Eestis. Kärt Pihlap on seal varem osalenud kaks korda, ent poodiumikohale küündis seekord esmakordselt. Samas ei saa sellest teha järeldust, et ta ongi nüüd Eesti paremuselt kolmas noor muusik.
“Ma ei ütle, et parim lugu ei võitnud, aga konkursil oli esindatud palju erinevaid stiile. Ei saa öelda, et üks lugu oleks olnud seal kõige parem, vaid küsimus ongi erinevates stiilides. Kohtunikele tundusid ühed laulud lihtsalt sümpaatsemad,” selgitas Kärt Pihlap.
Ta lõpetas 2024. aasta kevadel õpingud Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA, rütmimuusika eriala) ning jätkas sügisel õpinguid samas koolis muusikaproduktsiooni erialal. Need kestavad ühe aasta ning kulmineeruvad tänavu kevadel.
Ka Uno Naissoo nimelisel heliloomingu konkursil osalemine oli tegelikult üks osa õpingutest. Muusikaproduktsiooni õpilastele oli see kohustuslik ja üks osa õppekavast. Näiteks on trummar Patrick Alexander Staak Pihlapi kursusekaaslane.
Õpingud
See, et noor muusik nii väärikal konkursil kolmanda koha pälvis, on pikema teekonna ühe etapi täitumine. Kärt Pihlap on terve oma elu kasvanud ja elanud muusika sees ning seega on igati loogiline, et ühel konkursil ta kõrge koha pälvib. Tema isa Rait Pihlap valmistab kandleid ning ema Margit Kuhi on pikalt aidanud korraldada erinevaid kultuurisündmusi. Ka Kärdi esimesed mälestused on seotud just nimelt muusikaga.
“Minu esimene mälestus on sellest, kuidas jalutasin kuskil aasa peal ja mängisin flööti. Mäletan, et olin väga väike ja tegime kuskil aasa peal heina. Olin sel päeval laisk ja ei tahtnud tööd teha. Küsisin, kas võin teile plokkflööti mängida. Ja mängisingi. See oli enne, kui läksin esimesse klassi,” meenutas ta.
Paljud noored seisavad pärast põhikooli või keskkooli lõppu dilemma ees, millist eriala edasi õppima minna. Pihlap ei ole selle küsimusega oma pead pidanud vaevama. Tema teekond on olnud muusika ja sellele on ta truuks jäänud. Ta on õppinud Viljandi Vabas Waldorfkoolis, seejärel Valtu koolis, Vanalinna Hariduskolleegiumis (VHK, lõpetanud 2021) ning nüüd MUBA-s. Flööti on ta õppinud ka Rapla muusikakoolis, kus tema õpetaja oli Angela Katkosilt.
Pärast Valtu koolis üheksanda klassi lõpetamist polnud küsimust ka selles, kuhu edasi minna. Kumma küla lagedad põllud jäid tütarlapsel selja teha ning ees ootasid õpingud ning seiklused pealinnas. VHK oli igati loogiline valik, sest seal said jätkuda flöödiõpingud ning ühtlasi olid seal varem õppinud ka tema sugulased.
Üks päev
Vahel öeldakse aktiivse inimese kohta, et kes palju teeb, see palju jõuab. See ütlus paistab eriti selgelt kehtivat Kärt Pihlapi kohta. Ta õpib praegu MUBA-s muusikaproduktsiooni ning just see võtabki kõige rohkem tema aega. “Lugusid olen teinud noorest peast saati, aga praegu on fookus sellel, kuidas ma jõuan idee algusest lõpp-produktini. Neid samme, mis sinna vahele jäävad, on väga-väga palju,” selgitas Kärt.
Samal ajal lööb ta kaasa kahe muusikakollektiivi tegevuses, need on Kuula Hetke ja ZÄ. Koos teise noore muusiku Katariina Tirmastega moodustavad nad duo Kuula Hetke ning neid sai äsja käia kuulamas Tallinn Music Weeki ajal. Selle kõige kõrvalt töötab ta muusikaõpetajana Liivaku lasteaias Tallinnas. Loomulikult teeb ta kõike südamega.
“Ideaalis tegutsen ikkagi professionaalse muusikuna,” sõnas Kärt. Ta on flötist, laulja, helilooja ja produtsent, kelle looming põimib endasse pop-, folk-, jazz- ja eksperimentaalmuusika. Tema üks tugevusi on kindlasti kaunis hääl, mis kõlab peaaegu lendlevalt. Eriti ehedal kujul tuleb see välja tema debüütsinglil “One Day” (“Üks päev” inglise keeles). Selle laulu leiab väga hõlpsalt üles nii YouTube’is kui ka Spotify’s, otsides nii artisti kui ka laulu nime. Singel ise ilmus 24. oktoobril 2024, ent tegelikult oli see mitmeaastase töö vili. 2021. aastal esines ta sellega Uno Naissoo konkursil.
Rääkides sellest, kui suur saavutus oli esiksingli väljaandmine, ütles Kärt Pihlap, et see on kahe otsaga asi. “Minu jaoks oli debüütsingli valmimine suur sündmus, kuid maailma jaoks arvatavasti mitte. Mõni produktiivsem artist annab aastaga albumi välja, mina andsin ühe singli. Kindlasti ei olnud see minu jaoks lõpp-punkt, vaid üks samm lähemale oma eesmärkidele,” sõnas ta.
Nii “Joy of Life” (“Elurõõm”) kui ka “One Day” on mõlemad ingliskeelsed laulud. Miks eelistab artist võõrkeelt? Kärt ütles, et see on lihtsalt juhtunud nii, et tänaseks päevaks ilmunud looming on ingliskeelne. Tegelikult on tal ka eestikeelset loomingut, kuid see on lihtsalt veel tema arvutis. “Ilmunud muusika on tegelikult ainult jäämäe veepealne osa. Mul on arvutis ka eestikeelseid luuletusi, mis on tehtud taustade peale, aga nendega on mul eraldi plaan,” rääkis ta.
Kokkuvõtlikult on see stiili küsimus. Mõne tempokama ja tänapäevase looga sobibki tema sõnul kõige paremini inglise keel. Samas kui võtta mõni aeglasem lugu nagu “One Day”, siis selle kohta ütles Kärt Pihlap, et seda on lihtne ette kujutada ka eesti keeles. Vähetähtis ei ole muidugi ka mõte, et rahvusvahelisele publikule sobibki ainult ingliskeelne muusika.
Kumma küla juured
Muusika on erakordselt lai mõiste. Selle alla mahub väga palju. Nii näiteks õpib Kärt Pihlap praegu MUBA jätkuõppes muusikaproduktsiooni, ent ainult õpingutest ei piisa. Seetõttu on vähemalt sama oluline paralleelselt ka ise muusikat luua. “Muusikaõpingud annavad võimalusi ja kontakte, aga kui sul pole enda projekte, siis sellest on vähe. Mida rohkem sa oled teinud, seda parem. Õpingud on lihtsalt enese arendamiseks,” rääkis ta.
Kõrgharidust ta veel omandama läinud ei ole, kuid plaan selleks on olemas. Ühe variandina on ta kaalunud minna õppima psühholoogiat. “Ideaalis keskendun muidugi muusikale, aga kui ratsionaalselt mõelda, siis kõrgharidus on midagi head, mida omada. Ma mõtlen psühholoogia õppimise peale kõige rohkem,” ütles ta.
Praegu on Kärdi õpingud, töö ja looming kõik seotud Tallinnaga. See aga ei tähenda, et ta oleks kaotanud sideme oma lapsepõlvekodu ja Kumma külaga. Nädalavahetused on ta püüdnud veeta ikkagi seal. Senise külalistetoa on ta koos oma elukaaslasega ehitanud ümber kodustuudioks. “Seal saame end loominguliselt välja elada,” ütles Kärt. “Selle algatas minu elukaaslane, kellele meeldib kõike ise ehitada. Nii näiteks täitis ta statiivid kuiva liivaga, et need paremini seisaksid. Liiva käis ta veel kuivatamas ahju peal.”
Õnneks pole Kumma Tallinnast eriti kaugel ning vabadel hetkedel sõidab ta ikkagi tagasi Kummasse, mis kõneleb sellest, et tihe side selle piirkonnaga on säilinud. Need on kaks kontrasti – kiire linnaelu ja rahulik maaidüll. Kärt Pihlap tõdes, et tegelikult sobib talle kiire elurütm paremini. “Mulle meeldib kiire elu, sest siis tunnen, et ma tõeliselt elan. Aga teisest küljest meeldib mulle ka tunne, et olen välja teeninud puhkuse ja siis puhkan. Mõni võib öelda, et ma elan nagu orav rattas, aga mind see tiivustab,” rääkis ta.
Kõnekas näide “orav rattas” elustiilist oli alles mõni nädal tagasi. Lühikese perioodi sisse mahtusid Uno Naissoo konkurss, Erasmuse reis ning esinemine Soomes, seejärel esinemine Tallinn Music Weekil ning ZÄ-ga esinemine Juurus. Tempo muudab veel pöörasemaks teadmine, et vahetult enne TMW-il esinemist olid temal ja Katariina Tirmastel koos harjutamiseks vaid üksikud päevad. Nii tihe graafik on siiski erakordne.
Kärt Pihlap sündis muusikalisse keskkonda ning võib-olla see oligi saatuse poolt määratud tema teekonnaks. Ise ütles ta igal juhul, et ei mäleta ühtegi hetke, kui ta oleks enda jaoks langetanud teadliku otsuse, et just sellel rajal tahab ta oma eluteed käia. Aga siiamaani on see sedasi kulgenud. Juba ühe kuu vanusena oli ta oma emaga pärimuslaagris kaasas ning sealt edasi on ta osalenud neil palju. Isegi kui pärimus- ja rütmimuusika on tema elus mingi aja tagant vaheldunud, siis muusika on olnud alati kandev joon ning kõigi märkide kohaselt läheb nii ka edasi.
