Peaminister Kristen Michal tegi oma ametiaja esimese ametliku visiidi Rapla maakonda. Reedel, 11. aprillil külastas peaminister selle käigus nelja ettevõtet ja asutust. Muuhulgas kohtus ta Rapla gümnaasiumi õpilastega, kellega tulid jutuks bürokraatia vähendamine, ligipääsetavus digiteenustele, julgeolek ja tuumajaama rajamine Eestisse.
Peaminister kohtus Rapla gümnaasiumi õpilastega koolimaja auditooriumis. Esmalt kõneles Michal oma valitsuse visioonist, mida ellu püütakse viia.
Samuti rääkis ta sõjast Ukrainas. “Ukrainas sõditakse meie eest ja meie asemel. See on ka meie sõda,” ütles Michal. Ta lisas, et alates 2026. aastast tõstab Eesti kaitsekulutused viiele protsendile SKP-st ning seda tehakse selleks, et Venemaa Eestit ei ründaks. “Teeme seda selleks, et Venemaa isegi ei kaaluks siia tulla,” rääkis Michal õpilastele.
Michal rõhutas vajadust arendada Eesti kohalikku kaitsetööstust. Ent julgeolek ei kujunenud ainukeseks jututeemaks. Veel rääkis peaminister tööturu olukorrast ja rõhutas, et aina enam hindavad tööandjad probleemide lahendamise oskust ning kriitilist mõtlemist. Ta tõi näite, et on ka ise oma karjääri jooksul võtnud tööle palju inimesi ning üks põhilisi faktoreid on tema jaoks see, kas inimesel silm särab või mitte. Uusi oskusi saab õpetada, aga esmane on tema sõnul see, kui on näha, et inimene tahab seda tööd teha.
Seejärel avanes õpilastel võimalus esitada küsimusi. Üks õpilane küsis tuumajaama rajamise kohta Eestisse. Michal vastas, et Eestis võiks tuumajaam olla küll. Ta lisas, et näeb selle võimaluse realiseerumist aastaks 2040 või sealt edasi. Samas tõi ta välja, et siis peab olema selge, kuidas tuumajaama majandada, sest ainult Eesti elektrivajaduse katmisega tuumajaama ülalpidamine ära ei tasu.
Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Hele Israel esitas küsimuse, miks vaatavad Euroopa liidrid Ukraina sõja lõpetamise osas Donald Trumpi suunas ja miks on Euroopa andnud käest liidripositsiooni. Michal vastas, et Euroopa Liit on siiamaani olnud rahuprojekt ning sõjalise olukorraga tegelemine on EL-i jaoks uudne olukord. “Me oleme harjunud lahendama suuri konflikte koos Ameerika Ühendriikidega,” ütles Michal.
Lõpetuseks küsis üks õpilane, mida oleks vaja Eestis kõige rohkem muuta. “Meil oleks vaja julgemat enesehinnangut, julgust ja elurõõmu,” vastas peaminister. Kohtumine õpilastega kestis nelikümmend minutit.
Peaministri visiit Rapla maakonnas sai alguse juba hommikul kella üheksast Akzo Nobel Baltics AS-i tehase külastusega. Tuuri viis läbi tehase juhataja Kaido Täpsi. “Alustasime alküüditsehhist, kus rääkisime, kui oluline on, et Raplas on ka tehas, kus toodetakse värvi kõige olulisemat komponenti, sideainet. Rääkisime, et sideainet toodetakse 80-90 protsendi ulatuses taastuvatest materjalidest nagu linaseemneõli, männiõli, sojaõli. Vaatasime üle reaktorid,” kirjeldas Täpsi ringkäigu kulgu.
Edasi külastati laborit, kus kontrollitakse alküüdide ja värvide kvaliteeti. “Kvaliteet on olnud meie fookuses väga kaua ja see on ka üks põhjustest, miks kontsern otsustas kinni panna Hollandi tehase ja tuua tootmise Raplasse. Investeerime 2024-2026 kokku 8 miljonit eurot tootmisvõimekuse tõstmisse ning lao laiendamisse, et vastu võtta umbes 4 miljonit liitrit lisamahtu. Seega läheb Rapla värvitehasel väga hästi,” rääkis Täpsi.
Peaministri külaskäik jätkus värvitsehhis. Täpsi tutvustas peaministrile äsja soetatud villimisliini, mis paigaldati jaanuaris ning hetkel käivad viimased peenhäälestused.
“Tänu Raplasse toodud lisamahule toodame umbes 1600 erinevat lõpptoodet umbes 25 riiki põhiliselt Euroopas, aga ka Omaani ja Indiasse,” ütles Täpsi. Peaministri külaskäigu viimane osa veedeti kontorihoones, kus arutleti selle üle, kuidas saab riik olla abiks ettevõtjatele ning vastupidi.
Lisaks Rapla gümnaasiumile ja Akzo Nobel Baltics AS-i tehasele külastas peaminister veel Kaitseliidu kooli Alus ja pärastlõunal ka Saarioinen Eesti OÜ tootmiskompleksi.
