Mahtra talurahvamuuseumis avati näitus, mis kõneleb meieisapalve eestikeelse tõlke arengust läbi sajandite. Meieisapalve ehk issameiepalve näol on tegemist kuulsaima kristliku palvega.
Selle esimene eestikeelne versioon pärineb 1524. aasta Kullamaa käsikirjast. Isegi kui see esmasel lugemisel mõjub võõrana, on süvenemisel võimalik sellest ikkagi aru saada.
Samuti saab näitusel tutvuda teiste 16., 17. ja 18. sajandist pärit tõlgetega ning loomulikult tänapäevase versiooniga.
Meieisapalve pärineb Uue Testamendi Matteuse ja Luuka evangeeliumist, kus Jeesus õpetas mäejutluses oma jüngreid seda lugema. Tänapäeval on selle palve lugemine üks osa iganädalasest jumalateenistusest.
1524. aasta Kullamaa käsikirjast pärinev tekst ning ka hilisemad versioonid ei ole olulised ainult religioossest, vaid ka kirjanduslikust vaatenurgast. Need annavad ülevaate eesti kirjakeele arengutest ning kujunemisest selliseks, nagu me seda täna tunneme. Kui Kullamaa käsikirjast pärinev tekst mõjub võõrana, siis 1739. aasta eestikeelses piiblis olev tekst on juba üsna hõlpsalt loetav. Nende vahele mahub veel 1535. aastast pärinev Wanradt-Koelli katekismus, mis mõjub samuti esmapilgul võõrana.
Mahtra talurahvamuuseumis avatud näitus kannab pealkirja “Meieisapalvest raamatuaastal”. Tegemist on rändnäitusega, mis on olnud üleval mitmel pool Eestis, viimati Kullamaal. Mahtra muuseumis avati näitus pidulikult neljapäeval, 17. aprillil, mis oli ühtlasi kristlaste jaoks oluline tähtpäev – suur neljapäev. Kohal oli Jaan Bärenson piibliseltsist, kes on kõnealuse näituse koostaja.
Lisaks on näitusel väljas Rait Talvoja ja Aare Hindremäe erakogudest pärit piiblid. Nii näiteks on kaasatud 1739. ja 1773. aastal trükitud eestikeelsed piiblid.
“Meieisapalvest raamatuaastal” on pühendatud Eesti raamatu aastale, mida 2025. aastal tähistatakse. Tänavu möödub 500 aastat esimese teadaoleva eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest. Möödunud aastal tähistati 500 aasta möödumist esimesest meieni säilinud eestikeelsest meieisapalve tekstist. Näitus jääb Mahtra talurahvamuuseumis avatuks kuni 8. maini.
