Esmakordselt tegid põhikooliõpilased õuesõppepäeval tutvust lennundusega Rapla lennuväljal. Droonid, purilennukid, motodeltaplaanid, langevarjud – nendega said õpilased lähemalt tutvuda ning oma käega katsuda.
Päeva jooksul läbisid õpilased kuus töötuba, kus läheneti lennundusele erineva nurga alt. Paljude jaoks oligi see esmakordne võimalus näha lennuvälja, angaare ja lennukeid nii lähedalt.
Tavaline loodusainete või füüsika tund võib klassiruumis jääda kuivaks, aga lennuväljal kohapeal avanes täpselt vastupidine pilt. Seal nägid õpilased oma silmaga ja said ka käega katsuda purilennukeid, deltaplaane ja droone. Boonusena avanes neil isegi võimalus istuda legendaarse lennuki An-2 kokpitis. Samuti said nad istuda väiksematesse lennukitesse ning deltaplaanidesse. Päriselt lendamiseks seekord küll ei läinud, kuid see polnudki eesmärk.
Lennundusentusiast ning Hagudi kooli füüsikaõpetaja Urmas Uska selgitas, et tegelikult sooviti selle päevaga tuua õpilasi lähemale lennundusele ning tekitada valdkonna vastu suuremat huvi. Päeva alustas ta küsimusega, kui paljud õpilased olid varem Rapla lennuväljal käinud. Tõusid vaid üksikud käed.
“Ettevõtmise eesmärk oli pakkuda õpilastele võimalust käsitleda lennunduse valdkonda atraktiivses ja illustreerivas keskkonnas, angaarides ning lennutehnika vahetus läheduses. Teise eesmärgina soovime õpilastele tutvustada harrastuslennundust kui huvihariduse üht võimalust. Peame oluliseks, et Raplamaa noored leiaksid tee lennuharrastuse juurde, sest neil on olemas oluline eelis lennuvälja näol enese arendamiseks ja selle harrastusega tegelemiseks,” rääkis Uska.
Purilennukitest rääkisid Tavo Kangru ja Rapla Kesklinna kooli 8. klassi õpilane Kristjan Kallaste. Kallaste on selles valdkonnas juba nii kogenud tegija, et käib lendamas ka üksinda. Droonidest kõneles Gert Emil Villard. Ühtlasi demonstreeris ta FPV-prille, mis aitavad drooni distantsilt juhtida. Õpilased said ka ise neid kasutada. Elevust tekitasid veel motodeltaplaanid, sest nendesse sai sisse istuda ja proovida, mis tunne on olla seal kahekesi.
Õppepäeva akadeemilisema poole viis läbi Rapla lennuvälja ülem Kristjan Plamus. Ühest küljest näitas ja tutvustas ta Kuusiku angaarides olevaid väikelennukeid, kuid samas selgitas ka, kuidas on üldse võimalik, et rasked lennukid õhku tõusevad. See andis õpilastele teadmisi, millise kujuga peavad olema lennuki tiivad ja mis on täpsemalt nende funktsioon. Sarnaselt deltaplaanidega said õpilased istuda ka väikelennukisse.
Omaette kogemus oli langevarju töötuba. Selle mõte oli proovida, mis tunne on kanda langevarju seljakotis. Langevarjuhüppeni ei jõutud, küsimus oli lihtsalt huvi tekitamises. Kuigi hindeid õpilased selle päeva eest ei saanud, avanes neil ometi võimalus näha lähedalt, millega Rapla lennuväljal tegeletakse. Kuigi ametlikult kannab see Rapla lennuvälja nime, tuntakse seda rahvasuus jätkuvalt Kuusiku lennuväljana. Tegelikult asub see hoopis Iira küla maadel ning ICAO (Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni) lennujaamakood on EERA.
Õppepäevast võtsid osa seitsme kooli õpilased: Rapla Vesiroosi kool, Kohila mõisakool, Märjamaa gümnaasium, Vana-Vigala põhikool, Kehtna põhikool, Järvakandi kool ja Hagudi põhikool.
Õuesõppepäev lennundusega seotud loodusõppe ja füüsika teemadel korraldati Rapla lennuväljal koostöös Raplamaa füüsikaõpetajate ainesektsiooni, Hagudi põhikooli ja Eesti Lennuspordi Föderatsiooniga. Raplamaa Omavalitsuste Liidu poolt aitas kaasa Age Tekku. Ettevalmistustööd päeva õnnestumiseks kestsid pool aastat.
