“Nagu jaanipäevanädala ilm, on olnud ka Eesti ajalugu kord päikseline, vahel pilvine, aga on olnud ka äikselisi päevi. Kuid alati on meid saatnud lootus paremale homsele, lootus oma riigile. See lootus ei ole meid alt vedanud,” kõneles maakaitsepäeval Kohila vallavanem Allar Haljasorg.
Tänavust Rapla maakonna maakaitsepäeva võõrustas Kohila vald. Sündmus leidis aset esmaspäeva, 23. juuni pärastlõunal ning sellega tähistati nii võidupüha kui ka jaanilaupäeva. Oma pidulikus sõnavõtus tegi vallavanem viite tuntud isamaalisele laulule “Ei ole üksi ükski maa”. Ta sõnas: “Kindlasti ei ole ka Raplamaa üksi, vaid on üks osa tervikust – Eestimaast. Selle laulu refräänis kõlab mõtlemapanev rida: “teab loodus vaid, teab isamaa, meil tuleb üksteist aidata”. Need sõnad kõnetavad meid jätkuvalt ka tänapäeval,” kõneles Allar Haljasorg. Ta lisas: “Riigikaitse ja kaitsetahe ei alga kusagilt kaugelt, need algavad meist endist.”
Maakaitsepäev lükati Kohila alevikus käima kell 13.10 alanud piduliku rongkäiguga, mis tipnes Vabaduse platsil. Rongkäigus osalesid Raplamaa nelja valla juhid, kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noored kotkad, kodutütred ning nende järel tulid veel lahingumasinad. Sellele järgnenud pidulikul tseremoonial andsid kodutütred ja noored kotkad oma vande. Samuti asetati Kohila Vabadussõja monumendile pärjad.
Esimesena asetasid pärja Allar Haljasorg ning Kohila vallavolikogu esimees Kaupo Männiste. Seejärel tegi seda Kaitseliidu Rapla maleva nimel pealik major Indrek Jürgenson. Viimaks asetas monumendile pärja Heiki Hepner, kes tegi seda Isamaa erakonna nimel. Sellega lõppes pidulik koosviibimine Vabaduse platsil ning sündmus jätkus Kohila gümnaasiumi ümbruses.
Võidutuli
Esmalt jagati seal võidutuld, mille tõid Pärnus toimunud võidupüha paraadilt Kohilasse kaitseliitlane Roland Luhaväli ja naiskodukaitsja Liina Langi. Tänavused tuletoojad olid ajakirja Kaitse Kodu vabatahtlikud kaasautorid, sest ajakirjal täitub sel aastal 100 aastat.
Traditsiooni kohaselt viiakse võidupüha tuli laiali kõikidesse Eesti maakondadesse ning sellest süüdatakse õhtused jaanituled. Võidutuli süüdati paraadipäeva hommikul, ühendades selleks muinastule ja mälestustule. Kohila gümnaasiumi ette jõudsid Luhaväli ja Langi pärastlõunal kell 14.05. Nad ulatasid tõrviku koos võidutulega Kaitseliidu Rapla maleva pealikule major Indrek Jürgensonile, kes omakorda andis selle edasi Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehele Heiki Hepnerile.
Sealt edasi läks võidutuli vallavanemate kaudu igasse Raplamaa valda ning samuti sai iga soovija selle tõrviku, küünla või laternaga kaasa võtta.
Droonid
Siiamaani oli olnud maakaitsepäeva ametlik ja pidulik osa, edasi kulges sündmus rõõmsamas rütmis. Kohila gümnaasiumi ümbrusesse olid üles seatud telgid erinevateks tegevusteks. Näiteks sai Punase Risti telgis meelde tuletada esmaabi võtteid. Kaitseliidu Rapla malev tutvustas oma relvi, alates püstolitest, lõpetades Browningu kuulipildujaga. Sinna vahele mahtusid muuhulgas näiteks Galil-tüüpi automaatrelv, tankitõrjerelv Carl Gustav ja ka MG3 kuulipilduja. Nagu kohapeal näha oli, pakkusid need erilist huvi just noorematele poistele.
Kohal olid pioneerid, kes demonstreerisid metallidetektoriga miinide leidmist. Maakaitsepäeva tavapärane osa on ka jõustruktuuride demonstratsioonid. Seekord oli rõhuasetus droonidel. Ukraina sõja õppetunnid näitavad selgelt, kui oluline osa on nüüdisaegses sõjapidamises just droonidel. Need on muutunud nii kiireks, et tavalise käsitulirelvaga neid taevast alla enam ei toogi.
Maakaitsepäeva kõige vaatemängulisem osa oli demolahing, mis peeti gümnaasiumi ümbruses ja jõekäärus. Seal näitas poolrühma suurune üksus, kuidas käib vastase jao neutraliseerimine. Poolrühmas on ligikaudu 15 võitlejat, jaosuuruses üksuses on neid kaheksa kuni kümme. Mängulise stsenaariumi kohaselt tuvastas “siniste” üksus droonivaatluse teel vastased ehk “punased” ning võttis nad lahinguga maha.
Kärtsu ja mürtsu sai kuulda kõvasti. Korraldajad soovitasid väiksematel pealtvaatajatel isegi kõrvad katta. Põhiline tulejõud selles näideldud lahingus oli “punaste” miinipilduja, mille “sinised” tegid kahjutuks. Kogu vaatemäng kestis kokku kümmekond minutit.
Eesootav jaaniõhtu
Koos jaanilaupäevaga tähistavad eestlased 23. juunil ka võidupüha. Sellega meenutatakse 1919. aastal saavutatud võitu Võnnu lahingus Landesveeri üle. Lisaks suurele võidupüha paraadile toimuvad maakondades maakaitsepäevad, millega samuti võidupüha tähistatakse. Rapla maakonnas käib see sündmus külakorda – igal aastal erinevas paigas.
2023. aastal võõrustas seda sündmust Järvakandi, eelmisel aastal olid maakaitsepäeva tegevused Märjamaal ning tänavu jõudis kord Kohila kätte. Keeruline on hinnata, kui palju käis maakaitsepäevalt inimesi läbi, aga kindlasti on see arv sadades. Pärast demolahingut hakkaski üritus lõppema. Siis liikusid inimeste mõtted juba eesootavale jaaniõhtule. Võib öelda, et kella neljaks pärastlõunal oli maakaitsepäev lõppenud. Ühtegi korralikku vihmahoogu õnneks kaela ei sadanud, kuid üksikud piisad siiski langesid.
