Neeme Järvi dirigeeris Märjamaal

“Kas Neeme Järvi tõesti ise kohale tuleb?” on seni iga kord küsitud raamatu “Dirigent. Muusika tahutud Neeme Järvi” esitluste eel. Aga 19. juuni õhtupoolikul oli maestro Märjamaa raamatukogus kohal ja juba enne esitluse algust jagas autogramme raamatuisse, mida publik sai kirjastuse müügilauast osta.

Korraldajad tõdesid, et tavaliselt on see osa kohtumise lõpul, aga kuna kõik sujuvalt just niimoodi kujunes, siis lasti esimene autogrammisoovide voor rahulikult lõpuni minna.

Siis astusid ette kaks lõõtspillimängijat – Silvi Sisas ja tema lapselapselaps Kendra Põdra, kes esitasid Arvo Pärdi legendaarse “Ukuaru valsi”. Seda kuulates tõstis maestro esmalt tunnustavalt pöidla ja hakkas siis vaoshoitult dirigeerima. Järgmiste pillilugude ajal õhutas ta juba mängijaid tempot muutma ja esitusele muidki varjundeid lisama.
Kirjastus SE&JS on Neeme Järvist välja andnud kolm raamatut, kaks on veel tulemas. Kirjastaja Sirje Endre meenutas, et seekordse trükise idee sai tõuke 2022. aasta jaanipäeval Neeme Järvi sõnadest, et teeks midagi põnevat. Nüüd on kaante vahele saanud filosoofilist laadi reis läbi aja, muusika ja elu koos maestro Järvi ja tema teekaaslastega. Raamatus on paljude tuntud muusikute kirjutisi Neeme Järvist, jutuajamisi temaga, artikleid ja arvustusi.
Iga peatüki juhatab sisse mõni Neeme Järvi mõte kultuurist, eesti keelest, muusikast. Endre rõhutas, et mitte keegi ei öelnud ära, kui neilt kaastööd paluti – see oli kui auasi pääseda oma mõtetega raamatusse. Lõpuks tõdes Endre siiski: “Mida rohkem raamatuid Neeme Järvist välja anda, seda saladuslikum ta on. Tahtes teda mõista, tuleb kontserdile minna.”
Oma jutus põimis Järvi kokku muusika ja raamatud: “Raamat rikastab meie elu, annab uusi ideid, kuidas elada ja midagi ilusat teha. Muusika kaudu saame esindada oma rahvast. Meil on hulk suurepäraseid heliloojaid.” Ta nimetas ühena Arvo Pärti, kellega ta samal ajal muusikuteed alustas. “Oleme koos teinud seda, et Eesti nimi maailmas kõlaks. Tutvustame teile muusika ilu,” lisas ta.
Pikemalt oli juttu sellest maagiast, et Neeme Järvi tihti väliselt orkestrit ei juhata, aga ometi juhatab. Maestro selgitas, et dirigeerimine on peen tegevus, sest kõik muusikud peavad dirigendist aru saama. Kui orkester hästi mängib, pole palju sekkuda vaja. Dirigent annab meeleolu, ta joonistab muusikat, seda võib teha ka õlaliigutusega, kulmukergitusega, kogu kehaga, siin ei pea suurte žestidega vehkima.
Järvi rääkis, et paljud meie noorema põlve muusikud on nüüd välismaal õppinud ja kodumaal tagasi olles meie orkestrite taset tõstnud. Ta tunnustas ERSO-t, kellega saab teha head muusikat.
Maestro puudutas ka teisi talle olulisi teemasid. Üks neist on see, et pealinnas pole ikka korralikku saali, kus esitada oopereid ja sümfooniaid. Või et muusikute palgad on väikesed. Ta kiitis väga hea akustikaga Pärnu kontserdimaja ja et Järvi festivalile tulevad kogu maailmast mängima suurepärased muusikud, kes heade dirigentide käe all teevad muusikat südamega.
Neeme Järvil on otsene seos ka Märjamaaga. Siin elas tema hea sõber, muusik ja Eesti metsasarvemängijate õpetaja Robert Kasemägi, kellel ta on palju kordi külas käinud. Järvi on intervjuudes ikka märkinud ka seda, et ta elas ema ja vanema venna Valloga Teise maailmasõja ajal Märjamaa lähistel Paekülas ja käis kaks aastat sealses algkoolis. Siin algas ka ta muusikutee ja esimesed tunnustused pälvis ta ksülofonimängijana.
Kui kirjastus SE&JS esitles Märjamaal raamatut Helgi Sallost, võttis publik üles laulu “Lõppenud on päevad” ja Sallo laulis kaasa. Seekordse kohtumise n-ö boonus oli see, et Neeme Järvi dirigeeris lõõtspillimängijaid. Endre tõdes, et varasematel esitlustel pole midagi sellist olnud.
Kohtumine lõppes Neeme Järvi öelduga: “Ikka tahaks olla optimist. Kui entusiasmi on rohkem, siis saavutame rohkem.”
Maailmas tuntud muusik on nii soe, sõbralik ja kodune. Raamatu esitlus oli kui elamust pakkunud kontsert.