Ulvi Blande
Konkursile Raplamaa kaunis kodu 2025 esitati tänavu kuus kodu ja üks ühiskondlik hoone. Komisjon valis nende seast omakorda välja kolm, et esitada need heakorrakonkursile Eesti kaunis kodu.
Eesti Kodukaunistamise Ühendus korraldab tänavu konkurssi 28. korda. Selle aasta märksõnad on elurikkus ja koos loodusega.
Oma piirkonna kaunimad kodud valib välja omavalitsus ning esitab need maakondlikule konkursile. Nende hulgast valivad maakondlikud komisjonid koduaedu külastades välja parimad. Kolm kaunimat kodu igast maakonnast esitatakse Eesti Vabariigi Presidendile tunnustamiseks.
Konkursi “Raplamaa kaunis kodu 2025” väljavalituteks osutusid Vilma Kallase ja Vahur Tänava maakodu Rapla vallas, Heli ja Harri Viirsalu kodu Märjamaal ning Katti ja Alo Lindbergi kodu Kohila vallas. Ettevõtetest esitati konkursile Ruunawere hotell.
Komisjon sõitis 20. juunil läbi kõik kodud, et välja selgitada need parimad, mis väärivad 2025. aastal Vabariigi Presidendi tunnustust. See on alati väga raske otsus, sest iga aed ja kodu on omamoodi ja erilised nii nagu inimesedki. Ringsõidu viis läbi Raplamaa Omavalitsuste Liit. Rapla maakonna hindamiskomisjoni kuulusid Katrin Velleste, Anu Adamson, Tiiu Pippar ja Silvi Ojamuru. Konkursile oli esitatud kuus koduaeda ja lisaks üks kauni ümbrusega ettevõte.
Nominentide ülevaade
Rapla vald, Lõpemetsa küla, Pihla talu. Vahur Tänav ja Vilma Kallas
Seda kodu on rajatud 20 aastat. Kaunis maakodu, kenasti hooldatud vanema ja juba väljakujunenud aiaga. Õuel hakkas silma uue ja vana oskuslik kokkusobitamine. Kõik, mida on talu juurest leitud või mis varasemast ajast olemas, on hoolega hoitud ja ka vahvalt eksponeeritud. Komisjoni hämmastas krundi suurus ja meetrite kaupa istutusalasid.
Oskuslikult on suur krunt jagatud erinevateks aladeks: on avar lõkkeplats, tarbeaed ja iluaed. Ei puudu ka nägus grillmaja, mida kohe ei märkagi, sest see on loodusega osavalt ühte sulatatud. Perenaine pühendab kogu oma vaba aja täielikult aiale ja seda on igal sammul näha. Kõik on harmooniline, lihtne ja otstarbekohane.
Märjamaa vald, Kurevere küla, Vana-Moka talu. Aive Sildoja ja Raido Uesson
Tõeline maakodu renoveeritud rehielamuga ja suure hooldatud maa-alaga. Pere on seda krunti hooldanud 29 aastat. Elamu on aja jooksul totaalselt muutunud, samuti kõik kõrvalhooned. Tore oli kuulda, et pere on suur ja ka täiskasvanud lapsed aitavad perenaist hea meelega.
Krundi suurus on kaks hektarit ja see on oskuslikult jagatud erinevateks tsoonideks. Ühte serva on istutatud kuusik ja sellega loodud oma isiklik riisikamets. Veidi edasi jalutades on imeilus kaasik ja jäetud nurgake ka loodusele, kus põdrakanep saab õitseda. Olemas on ka oma veekogu, kus löövad sulpsu kuldkalad. Krundil avanevad imelised avarad vaated. Perenaine viskas nalja, et ühel hommikul kellale pilku heites avastas ta, et oli õues kõndinud 30 000 sammu. Ka taaskasutus on siin talus au sees. Näiteks sai suur laste mänguväljak just sellisel viisil täiendust.
Märjamaa alev, Saare 32. Heli ja Harri Viirsalu
Kui pere 22 aastat tagasi siia kodu hakkas rajama, oli krundi kõrval asuv maa üleni võsas. Suures osas varjuline alevi kinnistu on kujundatud väga hästi töötavaks elamiseks. See on kui väike oaas, kus kõik on olemas. Haljastus on hästi valitud (hapulembesed taimed), istutus on maitsekas ja pole ülepakutud. Peremees on kuldsete kätega ega pelga ka ise haljastuses kätt külge panna.
Lisaks oma koduaia loomisele hakati ka krundi tagust männikualust korrastama. Aastatega on sellest kujunenud kena ja hoolitsetud park, kuhu keegi naljalt enam prügi maha ei viska. Ta ise naljatas, et kui aias midagi ka n-ö untsu läks, siis aiatagune haljasala ainult võidab sellest.
Märjamaa vald, Pajaka küla. Ruunawere Postimõis Hotell. Marko Mägi
Ruunawere hotellikompleks on pidevas arengus. Hotellinduses käib tihe rebimine ja see panebki mõtlema uutele väljakutsetele. Viimase aasta jooksul on hotelliala saanud krundi serva eraldi tiigisaunade kompleksi. Rahulik õhkkond ning hubane kompleks loovad võimaluse meeldivaks äraolemiseks.
Väliala on läbimõeldud planeeringuga, korrastatud ja haljastatud. Hotelli sisehoovi kaarestikust õhkub midagi vahemerelikku. See lausa kutsub maha istuma ja kogu seda rahu nautima. Külastajatele on loodud maastikku jälgides erinevaid privaatse puhkuse võimalusi. Peremees rääkis põgusalt ka piirkonna ajaloost ja selle meenutuseks on ta loonud pargirotundi, kus puukujud meenutavad Ruunavere lahinguga seotud suurkujusid.
Kohila vald, Hageri küla, Rändlinnu. Katti ja Alo Lindeberg
Kui pererahvas 2003. aastal selle krundi endale sai, käisid nad algul siin lihtsalt piknikku pidamas. Siin ei olnud ei vett ega elektrit ja kõikjal valitses võsa. 2007 otsustati oma kodu just siia rajada. Algul elati väikeses kõrvalhoones, kus nüüd valmivad perenaise käe all kosmeetikatooted. Kõikjal – nii hoonetes kui ka õues – on tunda, et iga samm on hoolikalt läbi mõeldud ja teoks tehtud. Topelt kivimüüriga maja näeb välja nagu suur mõisahoone. Lopsakalt romantiline terrass on tõeliselt pilkupüüdev. See on nii idülliline, kutsuv ja õdus. Huvitava kõlaga tuulekell lisas kogu sellele ilule ka natuke müstilisust.
Peaaegu iga eseme kohta on perenaisel jutustada oma lugu. Pere armastab reisida ja sealt saadud ideid ka oma kodu juures ära kasutada. Terrassil olevad puidust sambad on näiteks toodud Indiast, nagu ka suur ja võimas välisuks. See detailideni läbi kaalutud, suurejooneline kodu võttis paljud lihtsalt sõnatuks. Ka aed on kujundatud maitsekalt ja loodust arvestavalt, majaga tasakaalus. Maja ees on võimas ringjas ilupeenar, nagu vanasti mõisatel oli.
Kohila vald, Lohu küla, Mäe-Kõivu talu. Anneliis Kõiv
Mäe-Kõivu elamine oma avatuses on ilmselt tuttav paljudele Kohila piirkonna ja ka „kaugeltnurga“ elanikele – kes on käinud siin kontsertidel, kes teatrietendustel või toonud siia oma väikesed järeltulijad lastelaagrisse. 25 aastat tagasi ostetud koht sai uue hingamise, kui perenaine otsustas vana maja maha võtta ja uue teha. Mitu põlvkonda elavad ja toimetavad siin kodus harmooniliselt koos. Taaskasutus on aukohal. Kõik, mis andis taaskasutada, see ka kasutust leidis ja seda on Anneliis väga oskuslikult teinud. Tema moto on proovida luua asju nii, et ei peaks poest ostma.
Näiteks soovis Anneliis endale mõnusat väikest suvekööki, milles on ära kasutatud vanad aknad. Projekt aga paisus nii suureks, et sellest sündis mõnus pitsahütt. Elumaja terrassilt avaneb vaade mäelt orgu kulgevasse aeda, kus looklevad lopsakad taimekastid ja lilleilu kuni jõele ehitatud paadisillani. Õitsvad pojengipõõsad on päästetud eri aedadest ja tänavad nüüd rikkaliku õiteiluga neile uue elu andnud pererahvast.
Jõe äärde jalutades võib kohata murupinda jäetud „konnamusilaid“, nagu perenaine neid naerusui nimetab. Need rohututtidega „vikatist“ puutumata lapikesed on varjumiskohad konnadele ja teistele pisielukatele.
Rapla vald, Uusküla, Roheline tn 16. Viivika Einard
Perenaine elab selles kodus alles viiendat aastat. Seega on tegu noore aiaga. Seda aeda iseloomustab lihtne ja puhas aiakujundus ja nägus eesaed. Siin on kõik ideaalne ja läbi on mõeldud ka see, kuidas veeta hästi elu kuldsemad aastad. Lihtsuses peitubki võlu.
