Euroopa Komisjon kahekordistab raudteeinvesteeringud: Rail Balticu rahastamisele avaneb uus aken

Rail Baltic Estonia

Euroopa Komisjon esitas 16. juulil oma ametliku ettepaneku järgmise seitsmeaastase finantsraamistiku (MFF III) kohta, mis määrab aastate 2028–2034 eelarvesuunad kogu Euroopa Liidus. Kuigi läbirääkimised liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi vahel alles algavad, sai selgeks üks: ühenduvus ei kao Euroopa prioriteetide seast. Vastupidi, seda kahekordistatakse.

Komisjoni president Ursula von der Leyen andis eelarve tutvustamisel tugeva signaali taristuinvesteeringute jätkumisest. „Me kahekordistame Euroopa ühendamise rahastu (CEF) transpordile eraldatavat summat ning suurendame kümnekordselt sõjalise mobiilsuse eelarvet – see on osa transpordist, et meie relvajõud saaksid liikuda kiiremini, paremini ja ühiselt,” ütles von der Leyen oma kõnes.
Eesti Kliimaministeeriumi hinnangul on uudis Rail Balticu projekti seisukohalt selgelt positiivne. „Euroopa ühendamise rahastu (CEF), kust me põhiliselt Rail Balticu projektile kaasrahastust saame, ettepanek tuli lausa 51,5 miljardit eurot, mis on kaks korda rohkem, kui eelmise perioodi rahastu kogumaht. See positsioon, kust läbirääkimisi alustada, on meie jaoks väga hea,” sõnas kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna juhataja Eva Killar ERRile antud intervjuus.
Rail Balticu ehitamiseks vajab Eesti hinnanguliselt 1,7 miljardit eurot täiendavat rahastust, millest kolmveerand loodetakse katta just CEFist. Projekti edu ei sõltu siiski ainult eelarveridade suurusest. Määravaks saab jätkuv tehniline ja rahaline valmidus, edasiminek olemasolevates etappides ning võimekus siduda projekt Euroopa Liidu prioriteetidega, sealhulgas rohepöörde ja sõjalise mobiilsusega.
Eesti jaoks tähendab oluline muudatus ka senisest soodsamaid rahastustingimusi. Varem oli ka kahtlusi, et see omarahastamise määr tõuseb 50 protsendini, uue ettepaneku kohaselt peaks Eesti panus jääma 25 protsendi juurde.

Uuring: eurooplased nõuavad tihedamat rongiühendust
Euroopa Komisjoni ettepanek ei rõõmusta üksnes eestlasi, vaid kõiki eurooplasi. Vähemalt näitavad hiljutised uuringud, et nii Euroopa kui ka Põhja-Ameerika reisijad annavad märku nihkest: nad soovivad rongiga reisida rohkem kui ühegi teise transpordivahendiga. Selline trend ilmneb rahvusvahelisest uuringust, mille tellis Londonis asuva peakontoriga tegutsev raudteetööstuse kontsern Hitachi Rail.
Uuringu tulemused viitavad kasvavale avalikule toetusele raudteetranspordi arendamiseks – nii lühilendude piiramisele kui ka raudteeinvesteeringute suurendamisele. See suunamuutus toetub mitmele tegurile: reisijate suurenev keskkonnateadlikkus, soov vältida lennunduse jalajälge ja praktiline eelistus kasutada mugavat ühistransporti, kui taristu seda võimaldab. Uute rongiliinide arendamine ning olemasolevate moderniseerimine on käimas nii Kesk-Euroopas, Ameerikas kui ka Skandinaavias.
Kuigi Eesti rongivõrk ei ole veel võrreldav Prantsusmaa, Šveitsi, Hispaania või isegi Ameerika uute liinidega, annab kasvav reisijate huvi märku, et nõudlus rongi kui kaasaegse liikumisviisi järele ületab geograafilisi ja tehnilisi piire.
Sama küsimustiku vastustes peegeldub ka tugev toetus konkreetsetele poliitilistele sammudele: 62% eurooplastest toetaks lühilendude keelustamist seal, kus on olemas kiirrongiühendus, ja näiteks Prantsusmaal ning Hispaanias oli toetus vastavale seadusandlusele veelgi kõrgem. Samuti oldi valdavalt nõus uue raudteetaristu rahastamisega läbi õhu- ja maanteetranspordi maksude.
Uuring viidi läbi üheksas riigis, sh Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas ning selles osales üle 11 000 inimese. Analüüs keskendus nii reisieelistustele kui ka avalikule toele poliitilistele meetmetele, mis soodustaksid raudtee eelistamist muude transpordivahendite ees.
Kuidas Euroopa Liidu eelarveprotsess jätkub? 2025.–2026. aastal toimuvad eelarveläbirääkimised määravad ära kogu finantsraamistiku suuruse ja ülesehituse. Kui MFF 2026. aastal kinnitatakse, algab CEFi tööprogrammide ettevalmistus, mis määrab täpsed taotlemise tingimused. Lõplik kokkulepe Euroopa Liidu järgmise eelarve osas sünnib eeldatavalt kahe aasta jooksul.

Sul on Rail Balticu ehituse kohta küsimus?
Kohila Hoovide Päeval saad vastuse!
Kohila Hoovide Päeval avab uksed ka „Jaamakohvik“ – kuna tulevase jaama
asukohas käib ehitustöö, siis avab infokohvik uksed vallamaja ees 16. augustil.
Saab kohvi, ühe mõnusa ampsu süüa ja kustutada oma infonälja!
Kõik on oodatud!