Katrin Anto
Pühapäeval, 17. augustil toimus endistel ALMAVÜ klubi maadel Järvakandis Villa Katarina õuel tunnustustseremoonia Järvakandi TSK motoklubi vanima liikme Senta Kallaspooliku 92. sünnipäeva auks.
Järvakandi kodukohvikute päeval kutsus motokuulsus Mati Tagapere taas kokku vanad sõbrad ja klubikaaslased, et austada oma ala väärikaid ning meenutada suuri tegusid. Kohale saabus palju omaaegseid tippkrossisõitjaid, imetleda sai nende legendaarseid võidutsenud mootorrattaid.
Järvakandi nimi on Eesti motospordi ajalukku kirjutatud kuldsete tähtedega. Siin alustati mootorrattaspordiga juba 1950-ndatel, kui Kalevi mootorispordisektsioonist kasvas välja ALMAVÜ Tehniliste Spordialade Klubi. Just selle ümber koondusid kümned noored, kellest said hiljem tuntud sportlased ja eeskujud.
Üks neist oli Senta Kallaspoolik, kelle esimene motokross toimus 1959. aasta suvel Panga mägedes. Ajalehes Ühistöö meenutas ta 1965. aastal, kuidas klubikaaslased ta rajale kutsusid ja kuidas hirmust hoolimata esimesest stardist algas tee, mis viis kaugele. „Kui saatuslik tund kätte jõudis ja starti tuli minna, nägin, et vastaseid oli 11. Siis kargas mõte pähe, et nüüd lasen lepikusse, muidu sõidavad surnuks,“ meenutas ta. Sõit lõppes aplausiga ning siit sai alguse Senta pikk sporditee.
1961. aastal sai temast meistersportlane ning ta tuli vabariiklikel võistlustel neljal korral hõbe- ja kolmel korral pronksmedalile.
Senta on oma sportlaskarjääri põhjalikult arhiveerinud ning nüüd oli ka sobiv hetk oma kroonikad Mati Tagapere eramotomuuseumile üle anda.
Teine suur nimi Järvakandi motospordis ongi Mati Tagapere, kes alustas mootorrattasõitu 1972. aastal Noorte Motospordikooli Järvakandi osakonnas Jaan Klaari käe all. Aastatel 1980–1990 tõi ta Nõukogude Liidu hipodroomi meistrivõistlustelt 125 ja 175 cm³ klassis kokku neli medalit.
Mati jaoks on mootorrattad siiani südames – ta on loonud Järvakanti väikese ajaloonurgakese, kuhu kogub mälestusi ja meenutusi möödunud aegadest ning nendest legendaarsetest masinatest, millega omal ajal radasid vallutati. Tänu tema algatusele saavad vanad klubikaaslased aeg-ajalt kokku tulla, meenutada suuri tegusid ning tuua rahva ette need „raudsed kaaslased“, millega Järvakandi nimi spordiajalukku sõideti.
Need hetked meenutavad, et spordi suurem väärtus ei ole ainult tulemustes ja medalites, vaid ka sõpruses, kogukonnas ja pärandis. Järvakandi motosportlaste lood on väärt mäletamist ning edasi rääkimist, sest just nemad on ehitanud vundamendi, millele uued põlvkonnad saavad toetuda.
Kokkusaamisel anti Sentale ja Matile üle Kehtna valla tänukirjad, millega avaldati tunnustust nende panuse eest Järvakandi ja Eesti motospordi arengusse ning väljendati kogukonna tänu ja lugupidamist.
Ei unune iial, kuidas Dimka Zvinenev Senta lehma maha laskis põdra pähe! Dimkal oli ka ilus naine. Paljud viskasid silma pääle.
Seal olid ka tublid söerajasõitjad Mürk ja üks taksojuht?
Ka Seppala sai sealt vene naise! Mitte kauaks muidugi.
Too eit oli turske ja võis mehe lämmatada.