Mõni aasta tagasi jõustus päästeameti määrus, mis on pannud eramajade ja korterelamute omanikud kohati keerulisse seisu. Kui soovitakse maja renoveerida, võib takistuseks osutuda kasutusloa saamine nõuetekohase veevõtukoha puudumise tõttu.
2021. aastal jõustus määrus, mille kohaselt peab sõltuvalt asukohast tuletõrje veevõtukoht paiknema ehitisest kas 30, 200 või 400 meetri kaugusel. Pikim vahemaa kehtib erandjuhtudel hajaasustuse piirkondades. Nõue kehtib nii uutele hoonetele kui ka suuremahuliselt renoveeritud ehitistele. Mõneti keerulisse seisu on määrus pannud need era- ja kortermajade elanikud, kellel on soov suuremahulisi renoveerimisi teha, kuid veevõtukoht ettenähtud kauguses puudub.
Oma kogemust jagas Rapla vallas Kaiu alevikus elav Hardi Kärp, kelle pere ostis aleviku keskele renoveerimist vajava hoone koos kehtiva kasutusloaga. Kapitaalremondiks võttis pere pangast laenu, mille üks tingimus oli, et kui investeering on tehtud, tuleb värskelt valminud hoonele taotleda uus kasutusluba. Hardi üllatuseks tal seda saada ei õnnestunud, sest selgus, et Kaiu alevikus paiknevad veevõtukohad ei ulatu tee pealt mõõdetuna tema majani.
Lp. Mariliis Vest äkki teed endale terminid selgeks. Päästeamet ei anna välja mingeid määruseid. Ikka Siseministeerium teeb seda. Aga sa mine küsi Rapla enda mehe käest (vihje volikogu liige ja kõrge päästeametnik) miks see nii on. Teadupärast kuulub ta igasugustesse komisjonidesse kes neid määruseid vorbivad.