Tennisebuum vallutab Raplat

Kui augustis toimusid maakonna meistrivõistlused tennises, oli meeste üksikmängus esmakordselt soovijaid rohkem kui turniiritabelis kohti. Harrastajate arvu kasvatas see, et tänavu kevadel valmis Rapla tennisekeskuses kaks uut saviliivaväljakut.

Rapla tennisekeskus oma nelja väljakuga asub Jõe tänava lõpus. Kui sõita autoga mööda Viljandi maanteed, paistavad need üle muruplatsi kenasti kätte. Sealsamas on ka suur silt „Rapla tennisekeskus“. Rapla tenniseklubi juhtidel on jätkuvalt silme ees visioon panna püsti ka sisehall, kus lisaks tennisele saaks mängida sulgpalli ja padelit.

Tennis ei ole kunagi olnud Rapla kõige populaarsem spordiala. Esirinnas on ikka olnud korvpall, kergejõustik ja tehnikasport, aga viimastel aastatel on teinud suure sammu edasi just tennis. Seda tänu Donatas Narmonti entusiasmile, kes on võtnud enda peale taristu väljaehitamise, et seal saaksid toimuda nii treeningud kui ka võistlused.

Rahvusvaheline huvi

Olulise tähiseni jõuti tänavu kevadel, kui valmisid kaks kõige uuemat väljakut. Tööd läksid maksma üle saja tuhande euro, mida saab Rapla tingimustes lugeda suureks investeeringuks. Väljakud on olnud kasutuses terve suve. Seal on käinud mängimas isegi peaminister Kristen Michal. Mitteametlik kohtumine paarismängus leidis aset 6. augusti õhtul ning Kristen Michal koos Jaanus Karilaidiga alistas Donatas Narmonti ja Allar Jõksi 6:3, 6:3.
Kahe uue väljaku lisandumine lõi kohe avaramad võimalused tennise harrastamiseks. Ja eks see oli ka eesmärk, kui tenniseklubi neid rajama hakkas. „Et saada mängijaid juurde ning kasvatada tennise populaarsust, oli selgelt vaja laiendada meie välikompleksi,“ rääkis Donatas Narmont. Väljakuid rajava ettevõttega HybridClay jõuti kokkuleppele, et väljakukate tarnitakse soodsama hinnaga. Vastutasuks pakkus Narmont, et Rapla väljakutele saaksid huvilised tulla uudistama, kuidas on need rajatud, mis tunne on neil mängida ning kuidas need pärast vihma kuivavad.
Nii läkski. Suve jooksul ongi neid päris palju uudistamas käidud. Näiteks käidi nendega tutvust tegemas Tehvandi spordikeskusest. Samuti on uued saviliivaväljakud tekitanud huvi rahvusvaheliselt. Neid on käidud uudistamas nii Jaapanist kui ka Moldovast. Juba 2024. aasta oktoobris, kui uute väljakute rajamine oli alles pooleli, käis nendega tutvumas üks jaapanlane.
„Vihma ja lörtsi sadas. Esimene väljak oli vee all, aga teise peal panime palli mängu. Tulemus oli see, et jaapanlane ostis kuus sellist väljakut,“ rääkis Narmont.
Hiljuti käis neid vaatamas ka üks noormees Moldovast. Tema soov on rajada riigi pealinna Chisinausse neli sellist väljakut. „Tema oli ka vaimustuses. Peale väljakute huvitas teda ka see, kuidas meie klubi toimib,“ rääkis Narmont.
Rapla väljakute ehitus läks esialgu plaanitust pikemaks. Suur vundamendiauk seisis tükk aega ootel, enne kui saadi ehitus käima. Ehituse käigus kasutati ära 3000 tonni killustikku – aluskiht peab olema hästi tehtud, et vesi voolaks kiiremini minema.
Veel üks oluline täiendus võrreldes kahe varasema väljakuga on see, et jooksuruumi on rohkem. Väljakud tehti teadlikult nii suureks, et palli saab sisuliselt igalt poolt kätte. Palju on juurde andnud seegi, et lisaks kahele väljakule rajati nende vahele puhkeala. Seal saab nii valmistuda mänguks kui ka lihtsalt puhata. Ühe väljaku äärde rajati ka väike tribüün. Kui augustis läksid meeste üksikmängu Raplamaa meistrivõistluste finaalis vastamisi Roger Narmont ja Enrico Niit, tuli vaatemängu nautima üle kahekümne pealtvaataja. Järgmiseks hooajaks plaanib Narmont juba suuremat tribüüni.

Treener Tallinnast

Kahe uue väljaku valmimine on toonud juurde ka mängijaid. Pole harvad sellised päevad, kus nelja-viie ajal õhtul on kõik neli väljakut hõivatud. Populaarseks on kujunenud ka neljapäevakud, kui mängitakse seltskonnatennist. Tallinnast käib treeninguid läbi viimas treener Malle Pärtel. Varem juhendas ta nelja-viite õpilast päevas, aga nüüd on ette tulnud ka päevi, mis algavad kella kümnest hommikul ja kestavad õhtul üheksani.
Siin on ta käinud treeninguid andmas juba kuus aastat ning seega on ta näinud oma silmaga kogu edasiminekut. Praegu on tal juhendatavaid suurusjärgus 30-40. Nende seas on ka lapsi, aga eriti just suvel on nendega keerulisem, sest tihtipeale on nad suvel vanavanemate juures. „Oleme mõelnud spetsiaalselt lastele suunatud laagrite korraldamise peale,“ sõnas Narmont.
Malle Pärtel ütles, et kuue aastaga on Raplas tõusnud nii mängijate tase kui ka huvi tennise vastu. „Huvi on tekkinud rohkem. Kõik, kes tulevad siia, võtavad oma tuttavad kaasa. Sel suvel on eriti olnud seda näha. Sõna on levinud,“ rääkis Pärtel. Tema käe all on nii algajad kui ka juba osavamad mängijad. Lisaks temale viib Raplas treeninguid läbi Kris Oliver Maiberg.
Treenerite leidmine ja hoidmine ongi üks suuremaid väljakutseid. „Treenerite küsimus on meie jaoks suur murekoht. Seda nii praegu ning kindlasti ka pärast halli valmimist. Mul endal on ka litsents olemas, aga kui palju mina jõuan? Treenerid on olulised,“ rääkis Narmont. Treenerina tegutseb ka Taivo Tüvist, kes võttis suvel puhkepausi ning jätkab tööd septembri keskpaigas.

Kas väljakuid saab ka ise kasutada?

Uuritud on sedagi, kas väljakuid saab broneerida ja ise niisama palli löömas käia. Tegelikult saab küll ja seda veebi teel, kuid Narmonti sõnul oodatakse mängijatelt enne väljakule minekut reeglite tundmist. Samuti seda, et mängijad kasutavad korralikku varustust ja õigeid jalanõusid.
Rangelt soovituslik on mitte hakata mängima päris omal käel, vaid teha seda treeneri juhendamisel. Oluline on see ennekõike seetõttu, et ei õpitaks mõnda liigutust valesti tegema. Kui harjutad lihasmällu õige liigutuse, jääb see sinna aastateks. „Me eeldame, et mängijad teavad reegleid. Kuiva ilma korral tuleb enne mängu väljakut kasta. Pärast mängimist tuleb see enda järel korda teha. Kasutada tuleb ka õigeid jalatseid. Siiamaani on kõik sujunud,” rääkis Narmont.
„Soovitan sada protsenti võtta kas või mõned trennid treeneri käe all. Tennise mängimine eeldab teatavate tehniliste baasoskuste omandamist,“ lausus Narmont. Kuna kohapeal ei saa reketit ega palle rentida, peavad need mängijal endal olema.
Vandaalitsemist pole tennisekeskuses ette tulnud ning sealt pole midagi kaduma läinud. Aastaid on olnud probleem see, et kuskil ei saa pesemas käia. Praegu rajatakse väikest klubimaja, kuhu tuleb kaks riietusruumi, eraldi meestele ja naistele.

Visioon sisehallist

Unistus sisehalli rajamisest Raplasse mõlkus Narmontil juba enne uute väliväljakute rajamist. Augustis 2017 allkirjastasid tenniseklubi, Rapla vald ja Sadolini spordihoone kolmepoolse ühiste kavatsuste protokolli tennise sisehalli rajamiseks. See dokument on elujõuline tänaselgi päeval. Kuigi halli veel ei ole, võiks see kerkida lähiaastatel. Välja on valitud ka asukoht, milleks on praegu Viljandi maanteed tennisekeskusest eraldav muruplats.
Olemas on ka visuaalid, milline see hall välja hakkab nägema. Lahtine on veel see, mitu väljakut sinna tuleb. Ühe variandi kohaselt oleks seal neli väljakut tennise jaoks, millest ühte saab kasutada sulgpalli, padeli ning isegi saalihoki tarbeks. Samuti on sinna planeeritud moodne jõusaal. Kuigi midagi kindlat veel paigas ei ole, on selge, et halli valmimine tõstaks väikese Rapla suurte tegijate hulka. Naljalt ei leia teist kohta Eestis, kus juba on olemas neli korralikku väljakut ning nende juurde plaanitakse veel sisehalli.
Kui sisehall ühel hetkel valmib, muutub Jõe tänava kompleks aastaringselt kasutatavaks. Praegu saab seal mängida ainult soojal ajal. See tähendab, et parimal juhul pannakse pall mängu aprilli lõpus, aga tõenäolisemalt alles mais. Mängitakse terve suve ning seejärel hakatakse septembris juba otsi kokku tõmbama. Heal juhul saab veel ka oktoobris mõned mängud teha, aga sealt edasi enam mitte.
Praegu käiakse sisetingimustes mängimas põhiliselt Tallinnas. Treeninguid on tehtud ka Alu spordihoones, aga saalipõrand ei ole muidugi võrreldav saviliivaväljakutega.
Kas sisehall tasuks end Rap­las ära? Varahommikul saaksid seal käia mängimas need, kes soovivad enne tööpäeva trenni ära teha. Sealt edasi oleks mõeldav juba kehalise kasvatuse tundide läbiviimine. Pärastlõunal algaksid treeningud noortele. Õhtused ajad saaks täita täiskasvanute treeningute ja võistlustega. Ja kui selline visioon saab ühel päeval teoks, võiks halli rajamine end ära tasuda küll.
„On selge, et sisehall on vajalik. Eriti nüüd, kui oleme juba teinud suure investeeringu tennisekeskuse rajamiseks. See peab lähimate aastate jooksul valmima, et tenniseharrastus oleks Raplas jätkusuutlik,“ rääkis Narmont. Sisehall oleks vajalik ka tagavaravariandina, kui suvi peaks tulema vihmane.

Noored tulevad peale

Üks kõnekas näide tennisebuumi levikust on seegi, et esmakordselt jäi sel aastal osa soovijaid maakonna meistrivõistlustest kõrvale, sest mängijaid oli nii palju. See on haruldane seis ükskõik millisel spordialal, milles Rap­la maakonna meistrivõistlusi peetakse. Vaid discgolfis on sarnast seisu ette tulnud.
Tänavu augustis toimusid meistrivõistlused nii meeste kui ka naiste üksikmängus. Nende korraldaja Team Kehtna eesotsas Taivo Tüvistiga oli paika pannud, et meeste turniiril osaleb 16 mängijat. Sellise osalejate arvuga saab mängida mugavalt turniirisüsteemi. Kui aga 16 kohta täis sai, selgus, et soovijaid on veel. Nemad pidid seekord lihtsalt kõrvale jääma. Tüvist lausus pärast turniiri, et tema on edaspidi valmis ka rohkemate osalejatega turniiri korraldama. Teine võimalus oleks pidada enne põhiturniiri algust sõelmängud.
Veel torkas selle turniiri puhul silma, et peale on kasvamas noor põlvkond kohalikke tennisetalente. Finaalis läksid vastamisi Roger Narmont ja Enrico Niit, kes on mõlemad alles 16-aastased noormehed. Juba enne finaali oli selge, et ükskõik kumb võidab, Rapla maakond saab endale uue meistri. Seekord jäi peale Roger Narmont, kes võitis 6:3, 4:6, 6:1.

Käes on september ning enne talveunne suikumist saab Jõe tänava saviliivaväljakuid kasutada veel neli või heal juhul viis nädalat. Pärast seda saab lõppenuks lugeda ka 2025. aasta tennisehooaja Raplas. „Esimene hooaeg uutel väljakutel saab läbi. See oli proovihooaeg ning kokkuvõttes saab seda lugeda õnnestunuks igas mõttes,“ rääkis Narmont.