Uuring: käibemaksutõus on valusalt löönud Raplamaa inimeste säästmis- ja investeerimisvõimekust

LHV investorkogukonna juht Nelli Janson sõnas, et käibemaksutõus andis pikalt kestnud kiirele hinnatõusule uut hoogu ja inimeste valulävi on proovile pandud. “Eesti elanike ostujõud väheneb, mis muudab keerulisemaks ka säästmise. Eriti haavatavas olukorras on alles tööturule sisenenud noored, kelle sissetulekud pole reeglina kuigi suured,” ütles Janson. Ta lisas, et suurt mõju säästmis- ja investeerimisvõimekuse langusele tajuvad ka pereloomise eas inimesed. “Väikeste lastega leibkondadele on praegune aeg kindlasti keeruline, sest nendega kaasnevad väljaminekud on suured ja surve igakuisele eelarvele iseäranis tugev,” märkis Janson.

Ometi on säästmine ja investeerimine tulevikukindluse kasvatamiseks võtmetähtsusega. Seetõttu soovitas Janson isegi keerulisematel perioodidel kasvõi väikeste summadega seda jätkata. „Eriti puudutab see noori, kelle kasuks mängib aeg. Mida varem alustada, seda kauem on rahal aega inimese heaks töötada. Noorena idanema pandud väikestest summadest võib järjepidevuse ja säästmisharjumuse kujundamise korral kasvada aastatega korralik tagala,” rõhutas ta. Ühtlasi tõi Janson välja, et kord reelt maha libisedes on rajale tagasi jõudmine tihti keeruline. “Siis tasub endale meenutada, et investeerimine on pikas perspektiivis ainus võimalus oma raha kasvatada ja inflatsiooni eest kaitsta,” ütles Janson.

LHV Varahalduse juhatuse esimehe Vahur Vallistu sõnul on üks mõjusamaid investeerimistooteid II pensionisammas, mis on ühtlasi paljudele Eesti inimestele peamine tulevikukindlust pakkuv tagala. “Kindlasti tasub kaaluda võimalust suunata II pensionisambasse 2% asemel ka 4% või 6% oma brutopalgast. Selline otsuse ei pruugi omada eriti tuntavat mõju rahakotile, kuid võib pensionipõlveks tähendada kümneid tuhandeid eurosid lisatulu, mida väärika vanaduspõlve veetmiseks kasutada,” ütles Vallistu. Ta lisas, et Eestis moodustab riiklik pension alla 40% keskmisest palgast, kuid harjumuspärase elustandardi säilitamiseks võiks pensionipõlve planeerida selliselt, et vastav näitaja on 70-80%. See eeldab rahalise puhvri olemasolu, mis tuleks igal inimesel ise juurde koguda.