Kultuurifestival “Särin” tuleb tänavu mahuka programmiga, millest üks osa on Madis Reimundi autorifilmid „Sitta kanti“ ja „Andrus“. Esimeses neist lahatakse teemat, millest tavaliselt on isegi piinlik rääkida, ehk seda, mis saab edasi inimese väljaheidetest. Teine film võtab tähelepanu alla odaviske maailmameistri Andrus Värniku ja tema väljatuleku eluraskustest.
Mõlemad filmid tulevad kinolinale festivali teisel päeval ehk 13. septembril. Seekordne festival on arvult kümnes ja programm võtab silme eest kirjuks, sest kultuurinaudinguid pakub see mitme erineva nurga alt. Festivalikülastajal tuleb teha enda jaoks valik, sest programm on nii lai, et igale poole polegi võimalik jõuda.
Kümne aasta jooksul on “Särina” festival end jõuliselt kinnitanud Rapla kultuurikalendrisse ja tõusnud isegi üheks selle lipulaevaks. On kujunenud traditsiooniks, et just septembri keskpaigas pühendatakse kaks päeva muusikale, kunstile, teatrile ja kirjandusele ning filmikunstile. Festivali teatakse palju laiemalt kui ainult Rapla lähiümbruses ning just selle nautimiseks tullakse siia ka teistest Eestimaa nurkadest.
Kuidas teha väljaheidetest oma leivanumber
Üks võimalus end sel aastal “Särina” lainele sättida on vaadata Rapla kinos Madis Reimundi kahte autorifilmi. Filmioperaatorina töötaval Reimundil on parajasti käsil töine september. Käesoleva nädala alguses käis ta ETV saate „Osoon” meeskonnaga filmimas Inglismaal Manchesteris ja Sheffieldis. Nädala teises pooles sõidab ta juba koos uudisteankur Johannes Trallaga Albaaniasse, kus filmitakse saadet „Johannese lähetamine”.
See omakorda tähendab, et ise Reimund “Särinal” kohal olla ei saa. Ta ütles, et sellest on väga kahju. „Kui tuli info Tralla reisi kohta, siis polnud mul võimalik enam vangerdada,“ sõnas ta. Küll aga saab festivalil teha tutvust tema loominguga. Mõlemad filmid valmisid ETV saatesarja „Eesti lood“ tarbeks. Tegemist on lühifilmidega, mille pikkus on pool tundi. Selle kohta ütles Reimund, et tema silmis on see tänuväärt formaat.
„Minu õpetaja Jüri Sillart ütles ikka, et vabadust on raske kanda ning hea, et on ette antud piirid,“ rääkis Reimund. Esimene film kannab pealkirja „Sitta kanti“. Juba pealkirjas on esile tõstetud sõna, mis üldjuhul trükimusta ei kannata. Ent selles filmis tulebki juttu sõna otseses mõttes sitast ehk peenemalt väljendudes inimese väljaheidetest. Kohati võib selle teema üle arutlemine tekitada isegi piinlikkust, kuid me kõik puutume sellega kokku.
Filmi peategelased on fekaalivedaja Erkki, välikäimlate rentija Toomas ja reoveejaama ekspert Andra. Kõik on nad valinud endale elukutse, kus tuleb ümber käia inimese väljaheidetega. See on elu igapäevane osa. Reimund rääkis, et kui ta käis „Osooni” meeskonnaga tegemas lugu Erkkist, tekkis kohe mõte, et temast võiks teha portreeloo. Mõte arenes edasi ning ühel hetkel kaasati ka kaks ülejäänud peategelast. Film tõstab esile selle, kuidas kolm tavalist eestimaalast on teinud väljaheidete käitlemisest enda sissetuleku ja leivanumbri.
Uusbergi soovitus
Samal seansil näidatakse teisena filmi „Andrus“, mis kõneleb kuldmedaliga pärjatud maailmameistri Andrus Värniku eluseikadest. Reimund meenutas, et tal mõlkus juba ammu peas mõte teha film Värnikust. See oli keeruline ülesanne, sest veel enne tema veenma hakkamist tuli saada temaga ühendus. See oli periood, kui Värnik korduvalt oma numbrit vahetas ning seega oli keeruline teda kätte saada.
Lõpuks jõudis õige number siiski Reimundini. Kõnet odaviske maailmameister vastu ei võtnud. Küll aga vastas ühel hetkel sõnumile. „Kui me kokku saime, siis klikkis meil kohe. Filmi pikkus on küll pool tundi, aga materjali oleks jagunud ka pooleteiseks tunniks,“ sõnas Reimund.
Ent miks pääsesid “Särina” kavasse just need kaks filmi? Autor ütles, et need on lihtsalt tema kaks kõige värskemat teost. Ühtlasi andis tõuke just nende filmide kasutamiseks Valter Uusberg. „Käisin jõulude ajal koeraga Raplas jalutamas ja rääkisin Valter Uusbergiga. Tema pakkus, et just need filmid võiksid jõuda “Särina” kavasse,“ rääkis Reimund.
Kuigi igal aastal ei ole tal õnnestunud “Särina” festivalist osa võtta, on ta alati kaasa elanud. „Olen “Särinale” igal aastal kaasa elanud. Näen, kuidas raplakad teevad asja, mis on levinud aastatega aina kaugemale,“ sõnas ta.
Kultuuriaasta tippsündmus
Madis Reimund on sündinud Kaius, lõpetanud Rapla Vesiroosi gümnaasiumi ning omandanud magistrikraadi Balti filmi- ja meediakoolis operaatori erialal. Ta on kaasa löönud ka “Särina” korraldustiimis. „Viimastel aastatel olen olnud korraldustiimis, aga esimestel aastatel käisin lihtsalt abiks lõikamas ja kleepimas,“ rääkis ta.
Festival kestab kaks päeva, aga tegelikult on korraldajate jaoks oluline ka see kolmas päev ehk pühapäev, mis kulgeb koristamise tähe all. Reimund ütles, et see ongi kujunenud üheks tema lemmikajaks terve festivali peale. Kahel esimesel päeval jõuad vanadele sõpradele lihtsalt tere öelda, aga pühapäeval saab juba pikemalt vestelda. „Minu jaoks on festivalijärgne pühapäev melanhoolne vaikusepäev, kus saab vanade sõpradega päriselt vestelda,“ ütles Reimund.
Küllap on valikuküsimus, mida saab pidada Rapla kultuurielu tippsündmuseks. Ühe inimese jaoks võib see olla kevadised korvpalli play-off’id, teise jaoks Rapla kirikumuusika festival ning kolmandale jõulumaa. Reimund ütles, et tema jaoks on aasta tippsündmus just “Särin”. Praeguseks on elu viinud teda Raplast kaugemale, kuid päris olematu tema side siiski ei ole. Tänavu ta küll “Särinale” ei jõua, kuid sellegipoolest on see sündmus tal kalendrisse märgitud.
Kultuurifestival “Särin” tähistab tänavu oma kümnendat sünnipäeva. 2016. aastal alguse saanud sündmust on sealt peale korraldatud igal aastal. Kahe päeva jooksul toimuvad kontserdid, vestluspaneelid, etendused ja linastused ning üleval on mitu näitust. Kultuurifestivali korraldab MTÜ Loomeruum. Sündmuspaigad on Rapla kultuuriklubi Baas, Raplamaa kaasaegse kunsti keskus ja Rapla kultuurikeskus. Nagu varasematelgi aastatel, on “Särin” ka tänavu kahel päeval ehk reedel ja laupäeval, 12.-13. septembril.
