Üks küsimus volikokku kandideerijale: Mida kavatsete teha ettevõtluse edendamiseks ja uute töökohtade loomiseks teie koduvallas?

Kehtna vald

Maiu Ild, VL Ühine Siht – Ettevõtluse edendamine ja uute töökohtade loomine algab inimestest. Minu kindel veendumus on, et ettevõtlus tuleb inimeste järgi – uued ettevõtted ja töökohad tekivad sinna, kus on kvaliteetne elukeskkond, head koolid, lasteaiakohad ja tugev kogukond. Seepärast ongi minu ja valimisliidu Ühine Siht peamine eesmärk kaitsta ja arendada just seda vundamenti.
Praegu on suurim oht meie valla arengule hiigeltuulikute rajamine praegusel, kogukonda eiraval kujul. Need ei ohusta mitte ainult meie ainulaadset loodust ja Kõnnumaa maastikku, vaid ka olemasolevaid töökohti turismisektoris – näiteks Laukataguse puhkeküla ja teiste sarnaste ettevõtete tegevust, mille väärtus põhineb puhtal ja rikkumata loodusel. Seistes nende planeeringute vastu, kaitseme tegelikult kohalikku majandust ja loome eelduse kestlikuks arenguks.
Tahan tuua kogukonna selge hääle tuuleparkide küsimuses otse volikokku, sest volikogu liikmena on seda võitlust pidada märksa mõjusam kui eraisikuna. On aeg tagada, et valla arengus ei sõidetaks kogukonnast üle.

Laura Kokk, EKRE – Leian, et ettevõtluse edu algab hoitud ja austatud elanikkonnast. Põhilised märksõnad ja kese igas eluvaldkonnas, sh nii olulises, nagu seda on ettevõtlus, on alati ikkagi inimene, rahvas, kohaliku elanikkonna heaolu, kaasatus, kommunikatsioon.
Eeskätt ongi oluline ja põhiline, et meie koduvald oleks siin juba elavale rahvale, tööjõulisele elanikkonnale, lastega peredele, juba tegevatele ettevõtetele sobiv elu-, kasvu- ja tegutsemise keskkond ning siia tahaksid jääda ka tulevikus meie lapsed ning valitaks siia elama asuda mujaltki Eestist. Kus on inimesel hea, sinna loob ta ka oma kodu ja pere ning on motiveeritud edendama ka ettevõtlust ning looma ja täitma töökohti.
Probleem ettevõtluses ei seisne ainult töökohtade olemasolus, vaid sõltuvalt piirkondadest on juba tegutsevatel ettevõtetel pahatihti keeruline hoopis leida töötajaid juba olemasolevatelegi täitmata ametikohtadele. Tööjõuline elanikkond valib oma kodu- ja töökoha endale ja oma perele sobivate tingimuste alusel. Otsustavaks elu- ja töökoha valikul saab tööjõulise elanikkonna puhul piirkonna elukeskkonna sobivus ja lastega peredele vajalike teenuste kättesaadavus.
Soosiv elukeskkond tööjõulisele elanikkonnale ja peredele loobki juba olulised eeldused, et kestaksid, edeneksid, areneksid ja kasvaksid olemasolevad ettevõtted ning asutataks juurde ka uusi ning loodaks seeläbi ka töökohti juurde. Ettevõtluse edendamiseks ning uute töökohtade loomiseks on oluline kuulata, märgata ja arvestada oma valla inimeste arvamuste ja vajadustega.
Volikogu liikmetel lasub vastutus kuulata meie oma rahvast ning teha rahva hääl kuuldavamaks. Täna nt on tuliselt aktuaalne murekoht kohalikele tuulepargi küsimus ja inimestega suheldes on kahjuks palju kuulda juba meeleheitlikke dilemmasid – kui siin oma rahva tahte vastaselt peaks kujundatama meie elukeskkond oma elanikele vastuvõetamatuks, siis asutab ka suur hulk meie senisest tööjõust ja maksumaksjaist endid ümber asuma oma peredele sobivamat elukeskkonda mujalt otsima ning paraku viiakse endiga kaasa lisaks oma perele ka ettevõtted. Oma pere ja kodu meie vallast mujale kolima sunnitud elanikkond peegeldab rahva ja rahvaesindajate ning täidesaatva võimu vahelise kommunikatsiooni vajakajäämisi.
Vallarahvas leiab, et neid ei võeta kuulda ja tehakse otsustusi kohaliku elanikkonna seisukohtadega arvestamata.

Siim Riisenberg, VL Väärtuslik Kodupaik – Ettevõtluse arendamise eeldus on stabiilne valla areng pikemal ajaperioodil. Pikem ajaperiood on vähemalt 3-4 valimistsüklit ehk 12-16 aastat.
Uute töökohtade loomine tugineb stabiilse valla arengule pikemal ajaperioodil.
Tunnen volikogus vastutust, et mõista, hoida fookust ja jagada teiste volikogu liikmetega valla arengu pikka ja stabiilset arengut. Mul on sõber Siim, kes kuulub ühe valla volikokku, mitte sellepärast, et tal oleks tohutult palju vaba aega või et talle meeldiks iga kuu mitu õhtut lõputuid päevakorrapunkte läbi arutada. Ta kuulub sinna ainult ühel põhjusel – et juba eos halbu ideid maha tõmmata.

Karl Kivilo, Isamaa erakond – Isamaa erakond ja mina ühes meeskonnaga pean tööstust valla südameks ning otseseks selgrooks teenuste püsimisel.
Toetame Rail Balticu ehituse jätkumist ja näeme selles suurt potentsiaali Kehtna valla tööstuspargi ehk Järvakandi tööstusala arengul. Leian, et lihtsaim ja soodsaim osa on valla tasandil olla arendajatele toeks, mitte takistuseks. Oleme soodsas asukohas teineteisest sõltumatute kõrgepingeliinide ning gaasitrassi ääres ja tööstus on meie inimeste leib ning jätkusuutlik tulevik.
Olen kolmandat põlve ettevõtjate perekonnas ja mõistan selgelt, et arengut, uusi töökohti ja tootmisi on vaja, et elu maal saaks kesta.
Esimese sammuna teeme vallaaparaadis lihtsa, ent olulise muutuse. Vallavalitsus ja allasutused peavad eelistama teenuste valimisel ja pakkumiste küsimisel rohkem kohalikke teenusepakkujaid, poode ning ärisid, et need kestaks. Meie viimane lillepood lõpetas tegevuse ja ka viimane erakätes toidupood Lokutal sulges uksed. Millal kohalik omavalitsus neilt viimati midagi tellis või ostis?
Teise konkreetse sammuna tagab Isamaa koolidele rahu, et keegi ei pea muretsema vallas tegutsevate koolide jätkumise osas. Toetame lasteaedade kaasajastamist ning taastame endisel tasemel noorsootöö, et vanematel oleks rohkem võimalusi tööturul kaasa lüüa ja kindlustunne. See loob nii pikemas kui ka lühemas plaanis töökäsi ja vald on veelgi apetiitsem paik, kuhu ettevõtjatel on võimalus töökohti luua.
Kolmandaks tooks välja planeeringute menetlemise ajad, mida on vaja oluliselt lühendada, et jällegi olla arendustele ahvatlevam asukoht.

Aleksander Kuruson, Keskerakond – Töökohtade loomine tähendab mingi täiendava ettevõtte loomist või olemasoleva laiendamist. Kui see oleks seni olnud hea ja ka tasuv mõte, siis oleks seda ka keegi teinud. Ei saa öelda, et „tehtagu“, siis saan ma valida, kas mulle meeldib või mitte. Nii lihtne see pole.

Esiteks olen seisukohal, et kui keegi soovib ettevõtlusega tegeleda ja vajab selleks mingeid reaalselt teostatavaid tingimusi, siis on seda vaja ka toetada. Esimeseks näiteks on nn „tuulikuparkide“ teema. Kui on olemas piisavalt ja enam-vähem soodsat energiat, siis sellega ikkagi kaasneb ka mingil ajal ettevõtluse kasv. Olen selles osas väga paljudega eriarvamusel, kuid arvan seda õige olevat. Paljude vastuseis on pigem emotsionaalne kui ratsionaalne. Kergem on olla vastu kui poolt. NIMBY on sedavõrd tugev, et „saagu või kehvem, ei söö ise ega lase ka teistel süüa“ ehk klassikat parafraseerides “koer heintel“. Kahjuks on Eestis näiteid, kui vastuseisude tõttu on jäänud nii mõndagi tegemata. On ka neid näiteid, kui esialgne tugev vastuseis on muutunud pärast vastavat „kompensatsiooni“. Sellega on kadunud nii müra-, vaatevälja- kui ka muud probleemid. Meil ei ole sedavõrd palju pealehakkamisi, et teotahtelisi ja investeerimisvõimelisi tõrjuda.

Teiseks teemaks oleks ehk bürokraatiapoole vähendamine ja toimingute kiirendamine, esmajoones just väikeettevõtjatele. Väikeettevõtjatel pole tavaliselt sellist inim- ja raharessurssi, et tegeleda suure dokumendikuhjaga. Ei ole vastavat osakonda, kes sellega tegeleks. Muidugi lisandub siia maksude teema, kuid see pole enamuses KOV valitsemisala. Maksude ja mitmete regulatiivnormide täitmise kontrollidega justkui kardetakse ettevõtjate „meeletut rikastumist“. Nii nagu tänane peaminister on võtnud nõuks kuulata ettevõtjate „soovitusi“, tuleks ka meie vallas kutsuda ettevõtjaid ümarlauale ja küsida, mida on vaja muuta, mis on takistusteks, millist tuge oleks vaja.

Kolmandaks teemaks oleks kommunikatsioonide kvaliteedi tõstmine. Juhtlauseks paneksin: „Iga küla peab läbima mustkattega / tolmuvaba tee!“. Sinna juurde kuulub ka hea interneti ja telefoniteenuse olemasolu, eriti veel selle piisavalt madal hind. Tuleb toetada nende rajamist. Kui suudame luua head tingimused koduvalla rahvale, siis tekivad ka tegijad, kes ei pea otsima töö- ja tegutsemiskohti mujalt.

Kohila vald

Margus Miller, VL Minu Kohila – Ettevõtluse toetamisel on kõige olulisem, et omavalitsus oleks ettevõtetele aktiivne ja konstruktiivne partner. Omavalitsusega suhtlus peab olema kiire ning erinevate taotluste ja lubade menetlemine tõhus, vältides ettevõtetele tarbetu bürokraatia tekitamist. Ettevõtlust saab toetada ka läbimõeldud planeeringutega, mis võimaldavad neil leida sobivaima tegevuskoha, ning vajaliku taristu loomise ja toimimise tagamisega – alates teedest ja ühistranspordist kuni andmeside ja energiavarustuseni.
Koostöös koolidega saab omavalitsus soodustada noortes ettevõtlikkuse kujunemist, pakkudes haridusprogramme, mis toetavad ettevõtlusõpet, õpilasfirmade loomist ja töövarjuprogrammides osalemist, ning pakkudes partnerlust noorte korraldatud sündmuste ja teiste kogukondlike algatuste elluviimisel.
Alati saame loota, et osa noori leiab pärast õpinguid ja kogemuste omandamist tee tagasi oma kodukohta ning otsustab alustada ettevõtlusega just oma koduvallas.

Andrus Saare, Isamaa erakond – Uute ettevõtete valda kolimise eeldus on, et omavalitsusel oleks pakkuda erinevaid kinnistuid, kus kommunikatsioonid on kas juba rajatud või olemas valmidus need kiiresti välja ehitada. Kindlasti peab üldplaneering – ja võimalusel ka detailplaneeringud – toetama uute ettevõtete kavandamist.
Näiteks avab järgmisel aastal Kohilas tootmise BLRT Valukoda, kuhu on planeeritud kuni 70 töökohta. Omavalitsuse poolt saime pakkuda kehtiva detailplaneeringuga kinnistut, mis võimaldas ettevõttel kohe projekteerimisega alustada. See kiirendas oluliselt kogu ettevalmistusprotsessi. Suur väljakutse oli algselt puudulik elektrivõimsus, mille lahendus ei ole omavalitsuse võimuses, kuid tänaseks on probleemile leitud positiivne lahendus.
Alati ei piisa aga vaid sobivatest kinnistutest ja valmis kommunikatsioonidest. Näiteks uue kaubanduskeskuse rajamise puhul tuli teha sihtgrupipõhist tööd erinevate ettevõtetega. Lõpuks jõudsime kokkuleppele TKM Grupiga (Selveri kaubamärk), kelle tulek on piirkonnale oluline lisandväärtus.
Pikki aastaid on oodatud, et Kohilasse rajataks majutusasutus. Tänu volikogu otsusele kinnistu võõrandamiseks on lähiaastatel oodata, et Tohi Distillery ehitab Tohisoole majutusasutuse koos toitlustusteenusega. Hetkel oleme antud projekti osas planeeringu koostamise etapis.
Lisaks tegeleb vallavalitsus projektiga, mille eesmärk on tulevikus tagada Kohila tööstusalale otsejuurdepääs Vetuka teelt endise paberivabriku territooriumile. See looks suure arenguvõimaluse kõikidele nendele ettevõtetele, kelle kinnistud jäävad uue rajatava tänava äärde.
Meil on hea koostöö ka vineeritehasega, kes plaanib oma tootmist laiendada. Koos laienemisega lisanduvad ka uued töökohad.
Toimib ettevõtete ümarlaua formaat, mis on ettevõtjate seas hästi vastu võetud. Kavatseme selle otsese suhtluse eesmärgil loodud formaadiga kindlasti jätkata.
Kokkuvõttes – tempokalt tuleb kõigi töös olevate planeeringute ja projektidega jätkata, siis laienevad olemasolevad asutused ja tulevad ka uued ettevõtted.

Kaili Tuul, VL Parem Kohila – Suuri eesmärke ei saavuta keegi üksi. Usun, et kõik valimisliidu Parem Kohila liikmed seisavad selle eest, et Kohila vald oleks ettevõtjatele ja töötajatele parim paik tegutsemiseks. Meie eesmärk on kiirendada ehituslubade ja planeeringute protsesse, et uued ideed ei takerduks bürokraatia taha. Seisame selle eest, et valla tööstus- ja ärialad areneksid läbimõeldult ning vajalik taristu oleks kaasaegne ja nõuetele vastav.
Minu isiklik südameasi on noorte ettevõtlikkuse toetamine. Olen juba paar aastat olnud Kohila gümnaasiumi õpilasfirmade mentor ja aidanud noortel teha esimesi samme ettevõtluses. Soovin edaspidi veelgi rohkem panustada, et iga ettevõtlik noor leiaks koduvallas julguse ja tuge oma ideede elluviimiseks.

Lii Peetsalu, EKRE – Alates maist 2025 on Kohilas käivitatud ettevõtjate ümarlaud, mis kohtub 2–3 korda aastas. Kõik ettevõtjad on oodatud igal ajal ühinema, et arutada kohaliku ettevõtluse arengut, jagada kogemusi ning leida ühiselt lahendusi. Ettevõtluse edendamine ja uute töökohtade loomine on meie vallas kindlasti üks keskseid prioriteete, sest usume, et tugev ja atraktiivne elukeskkond loob soodsa pinnase majanduse arenguks.
Üks oluline samm, mida näeme, et vajab muutmist, on vallavalitsuse heakorraspetsialistide arvu suurendamine, et tagada Kohila puhtus ja hooldus. See hõlmab alevi haljas- ja jõeäärseid alasid, mis vajavad senisest põhjalikumat hooldust. Hea elukeskkond meelitab ligi uusi elanikke, kes omakorda suurendavad nõudlust kohalike teenuste ja töökohtade järele. Samal ajal toetame väikeettevõtjaid koolituste ja võimalustega kasutada valla pindasid oma tegevuseks. See loob uusi võimalusi ettevõtluse laienemiseks ning töökohtade tekkeks.
Väga oluline on ka bürokraatia vähendamine ja tööprotsesside kiirendamine, eriti kinnisvara arenduse, ehituse ja taristu valdkondades. Kiire ja tõhus paberimajandus võimaldab arendajatel ning ettevõtjatel kiiremini tegutseda ning soodustab lao- ja äripindade puuduse lahendamist vallas, mis on üheks oluliseks takistuseks ettevõtluse laienemisel.
Meie eesmärk on luua Kohilast paik, kus inimesed soovivad elada, töötada ja ettevõtlusega tegeleda, et kasvatada tugevat ja jätkusuutlikku kogukonda.

Märjamaa vald

Ats Nõlvak, VL Koduvald Märjamaa – Ettevõtluse edendamiseks kavatseme olla jätkuvalt hea partner ning oleme avatud uutele ideedele ja valmis koostööks tegevustes, mis aitavad ettevõtluse edendamisele kaasa.
Praktikas oleme toetanud infra arendamist, et ettevõtetel oleks võimalik laieneda ning seeläbi luua ka piirkonda juurde uusi töökohti, ning kavatseme seda ka edaspidi jätkata.

Annika Levkoi, EKRE – Ettevõtluse edendamine ja uute töökohtade loomine Märjamaa vallas on minu jaoks südamelähedane teema, sest just siin, oma koduvallas, näen iga päev, kui palju potentsiaali ja tegusaid inimesi meil tegelikult on.
Soovin, et vald looks soodsa pinnase kohalikele algatustele, olgu need väikeettevõtted, talud või loovtööstused. Selleks tuleb lihtsustada suhtlust valla ja ettevõtjate vahel, pakkuda tuge alustajatele ning kaasata kogukonda otsustesse.
Minu fookuses on:
– koostöövõrgustik kohalike ettevõtjate vahel;
– noorte ettevõtluse toetamine koolieas;
– kultuuri ja loovuse sidumine majandustegevusega;
– koolitused ja ümberõpe koostöös haridusasutustega.
Usun, et Märjamaa tugevus peitub meie inimestes. Kui loome neile võimalused, sünnivad ka uued töökohad ja kestlik areng.

Ermo Helliste, Isamaa erakond – Peame Märjamaal oluliseks, et valla ressursse kasutataks ettevõtluse arendamiseks – tühjalt seisvad hooned ja kinnistud võiksid olla kättesaadavad ettevõtlikele inimestele, et sealt sünniksid uued ettevõtted ja töökohad. Samuti on tähtis olemasolevate objektide korrastamine toetuste abil ning koostöö maaomanike ja kohalike ettevõtjatega, et kavandada investeeringuid vastavalt valla ja ettevõtjate vajadustele.
Minu isiklik fookus on noortel – näen suurt potentsiaali luua praktikavõimalusi ja algatusi, mis annavad noortele põhjuse siia jääda ja koduvallas panustada.

Jaanus Seiler, Parempoolsed – Väga tugevalt suruda Orgita tehnopargi või logistikakeskuse arendust Tallinn-Pärnu maantee ääres. Asukoht on sisuliselt keset Eestit, head ühendusteed nii põhja-lõuna kui ka ida-lääne suunal. Ideaalis saab koolidesse drooniõppe ja Orgitale tootmise ning arenduse. Suuremamad investeeringud riigikaitse arenduses on praegu läinud Ämarisse ja Pärnu külje alla, samas oleks droonide arendus ja tootmine vallale kindlasti jõukohane ning annaks jõudu ka teistele elualadele.

Rapla vald

Erki Helemäe, EKRE – Kõige olulisem tegevus on see, et EKRE ei tõsta maamaksu Rapla vallas, mis annab ettevõtetele ja eraisikutele kindluse ja stabiilsuse oma tegevuse jätkamiseks ning arengu planeerimiseks. Samuti teeb EKRE vallavalitsus avatult koostööd ettevõtetega võimalike investeeringute tegemiseks Rapla valda erinevates valdkondades.
EKRE seisab selle eest, et tagada elukeskkonna areng ja paranemine kogu vallas ning selleks on investeeritud nii lasteaedadesse kui ka koolidesse ning teedesse. See kõik on seotud samuti olemasolevate töökohtade säilimisega ning muudab valla uutele elanikele ja investeeringutele atraktiivsemaks.

Jan Anderson, VL Sidus Rapla – Olen mikroettevõtja Mahtra külas ja eelkõige loon uued töökohad oma ettevõtetes. Kavatsen olla väikeettevõtja kogemusega uue mõtlemisega hääl volikogus. Ja mulle meeldiks olla töögrupis, kes arendaks tööstusalade planeerimist Rapla vallas.
Olles ise turumaja rentnik üle aasta, siis tean, et Rapla turg vajab muutust, kui vähegi võimalik, siis teeme ära! Sellest turust võib saada alguse mõni ettevõte või vähemalt ettevõtluskogemus / turukogemus / rahatarkus.

Drevor Andris Rudnevs, Reformierakond – Rapla vallas tuleb ettevõtluse arendamisel keskenduda eelkõige sellele, et ettevõtjatel oleks motivatsiooni tegutseda. See tähendab, et planeeringute ja lubade protsesse tuleb kiirendada ning vältida liigset bürokraatiat. Ettevõtteid ei tohi põhjendamatult takistada kinnisvara- või arendusprojektide, kaevanduste ja muude tegevuste elluviimisel – vallatasandil on siin võimalik palju ära teha.
Oluline on olla toeks alustavatele ettevõtjatele ja lasta turul võimalusel ise toimida, ilma liigse reguleerimiseta. Valla ülesanne ei ole kunstlikult ettevõtteid üleval hoida, küll aga saab luua tingimusi, mis teevad siinse ettevõtluskeskkonna ja elukeskkonna atraktiivseks.
Haridus ja tööjõud on võtmeküsimused. Rapla vallas peab olema võimalik saada head haridust, juba põhikoolides võiks olla rohkem ettevõtlusõpet ja praktiliste oskuste väljaõpet. Samuti tuleb meelitada tagasi Raplast pärit ja ülikooli või kutsekooli lõpetanud noori, et ettevõtetel oleks piisavalt tööjõudu, keda palgata. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata ka kaug- ja paindlike töövõimaluste arendamisele, et rohkem töökohti jõuaks ka maapiirkondadesse ja oleks rohkem inimesi, kes sooviks endale elukohas ise töökohti luua ja teistele tööd anda.
Ettevõtluse edendamiseks on vajalik pidev dialoog ettevõtjate ja vallaesindajate vahel. Väga oluline on ka korras taristu – teed ja infrastruktuur, töötajasõbralikud bussiühendused, mis tagavad mugava liikumise töökoha, teenuste, poe ja kodu vahel.
Tugev koostöö RAEKi ja Raplamaa Omavalitsuste Liiduga aitab piirkonda terviklikult arendada. Samuti toob Rail Baltic kaasa uusi võimalusi kaubaveo ja ettevõtluse arenguks, millest võidab kogu Rapla vald.

Margus Laurimaa, Keskerakond – Vallajuhtide ülesanne on samaaegselt toetada juba tegutsevaid ettevõtteid ning leida võimalusi uuteks investeeringuteks ja töökohtadeks. Leian, et mõlemas tegevuses on palju arenguruumi. Millal tuli viimati Raplasse kõrget lisandväärtust loov ettevõte? Eestimaa omavalitsused konkureerivad investeeringute pärast ja selleks, et mõni suurettevõte oma tootmise Raplasse tooks, tuleb ise proaktiivne olla. Paraku ma ei ole näinud, et tänased vallajuhid selles suunas mingeid samme oleks astunud.
Praktiseeriva ettevõtjana tunnen eelkõige puudust vajadustele vastavatest bussiühendustest, et inimestel oleks võimalus töö ja kodu vahet liikuda. Praegu pean tihtipeale isiklikult transporditeenust pakkuma.
Ettevõtluse arendamise märksõna on inimesed. Praegu on Rapla inimeste tööelu seotud peamiselt Tallinnaga ja kodus käiakse peamiselt magamas. Seda olukorda tuleb muuta. Ettevõtluse arendamise eeldus on tihe suhtlus erinevate katusorganisatsioonidega ja oskus pakkuda rätseplahendusi.
Paljud ettevõtjad on kurtnud liigse ja aeganõudva bürokraatia üle – kohalike lubade menetlusi tuleb lihtsustada. Edendada tuleb koostööd kutsekoolide ja ettevõtjate vahel ning otsida noortele rohkem praktikakohti. Tõstmaks ettevõtjate usaldust, investeerime teedesse ja taristusse, et võimaldada ligipääsu töökohtadele. Kiire interneti olemasolu tagamine on vältimatu.
Keskerakonna eesmärk on koostöös riigiga taaskäivitada üürimajade programm, et noored pered, mobiilsema tööjõuturu osalised jt abivajajad saaksid taskukohase elamispinna. Kinnisvarahinnad on tugevasti kasvanud ning Soomes ja Lääne-Euroopas on tavaks, et omavalitsus pakub inimestele tuge.
Kõikide eelpool loetletud meetmete teostamiseks tuleb otsida kaasrahastust Euroopa Liidu vahenditest. Rapla vallas elavad ettevõtlikud inimesed, kes vajavad ideede teostamiseks omavalitsuselt suuremat tähelepanu ja toetust.

Alar Mutli, VL Rapla Vallakodanike Liit – Otseseid võimalusi omavalitsuses töökohtade arendamiseks just palju ei ole. Siia võiks kuuluda teadlik ettevõtluspiirkondade arendamine. Oht on see, et teeme kulutused, arendame piirkonda, aga ettevõtteid sinna ikkagi ei tule. Otsene võimalus on ka bürokraatia lihtsustamine ning asjaajamise kiirendamine. Samuti üldplaneeringus tööstusalade liigitamine ja määratlemine.
Vastavalt finantsilisele võimekusele on võimalik teha alustavatele ettevõtetele mõningaid rahalisi soodustusi (nt maamaks, renditasud, toetused alustavale ettevõttele). Rohkem on omavalitsusel kaudseid võimalusi. Siia kuulub kõik see, mis meelitab inimesi Rapla valda elama. Elamispindade olemasolu, koolid, lasteaiakohad, taristud. Ka turundus ja bränding, et Rapla vald oleks nähtavam. Kui meil on piisavalt potentsiaalset tööjõudu (need, kes täna käivad tööle Tallinnasse), võib see meelitada töökohtade loomist Rapla valda.