Kui saaksite kulutada 100 000 eurot valla eelarvest selleks, et parandada kogukonnatunnetust, siis millele te kulutaks ja kuidas see teie meelest toimiks?

Kehtna

Edithe Kase, VL Ühine Siht –

Kui meil oleks kasutada 100 000 eurot kogukonnatunnetuse tugevdamiseks, siis panustaksime selle sellistesse algatustesse, mis toovad inimesed kokku nii pidevalt kui ka pidulikematel hetkedel. Meie nägemuses võiks sellest summast sündida kolm olulist sammu:
– Kogukondlikud toidukapid – lihtne, aga väga kõnekas viis üksteise märkamiseks ja aitamiseks. See looks solidaarsust ja annaks võimaluse igal valla kodanikul panustada.
– Kogukonnamajade ja külakeskuste tugevdamine – väikesed investeeringud, et need oleksid hubasemad, kaasaegsemad ja looksid koha, kus inimesed päriselt tahavad kokku saada.
– Kogukonnafond ürituste ja ideede toetuseks – näiteks külapäevad, spordi- või kultuurisündmused, ühised talgud või uued traditsioonid. See annaks igale kogukonnale võimaluse oma algatus ellu viia. Nii tekiks hoolivuse ja ühtekuuluvuse võrgustik, mis hoiaks kogukonda koos – alates igapäevastest väikestest heategudest kuni suurte ühiste pidudeni. Usume, et see on kõige parem viis, kuidas 100 000 eurot kogukonnatunnetuse heaks tööle panna.

Lauri Mölder, VL Väärtuslik Kodupaik –

100 000 eurot on päris suur summa. Selle eest annab Kehtna vallas teha ära nii mõndagi, mis looks väärtust nii kohalikus kogukonnas, vallas kui ka laiemalt kogu maakonnas.
Kõige mõistlikum kasutus selle summa puhul oleks minu hinnangul investeering Paluküla mäe tõstukisse. See on olnud paljude inimeste ammune unistus, et meie Paluküla mäel oleks lõpuks tõstuk.
Insenerina püüan alati mõelda ka sellele, et vallas ellu viidavad tegevused oleksid tulevikus võimalikult tasakaalus ega koormaks liigselt valla eelarvet. See on investeering inimestesse – nii nende vaimsesse kui ka füüsilisse tervisesse. Olen ise treener ning tean, kui oluline on liikumine ja võimalus viibida looduses.
Paluküla on juba täna populaarne sihtkoht, tõstuki lisandumine muudaks selle veelgi atraktiivsemaks nii kohalikele kui ka kaugemalt tulijatele. Lisaks looks see tõuke valla ettevõtluse arenguks, elavdaks turismi ja looks uusi töökohti.

Aigar Ivanov, Isamaa erakond –

Selle hüpoteetilise 100 000 paigutuse kava põhineb ideekorjel, mille käigus kaardistasime valla peamised mured ja rõõmud ning kogusime väga väärtuslikku tagasisidet külavanematelt. Selgus, et üks läbivaid teemasid on MTÜ-de vähene toetus meie vallas.
Kuigi 100 000 eurot võib valla eelarves tunduda väikesena – justkui tilgana meres –, usume kindlalt, et suunates selle summa õigesse kohta ehk MTÜ-de toetusvooru, saavad MTÜ-d sellest kümnekordselt rohkem väärtust luua. Vabatahtlik töö on kogukonna selgroog – see ühendab inimesi ja viib ellu suuri ja olulisi algatusi.
Põhimõte on lihtne: kui põllumees panustab oma masina ja aja, et ujumiskoha randa korrastada, peab vald võimaldama kütuse, et talgupäeval saaks traktor edukalt “valla asja” ajada. See on kõige soodsam ja efektiivsem viis oluliste murekohtade lahendamisel. Seetõttu näeme ühe mõistliku ja tulemusliku kasutusviisina 100 000 euro suunamist MTÜ-de toetusvooru.
Eks neid kulukohti on muidugi palju ning kõik taandub ratsionaalsetele otsustele. Vallas on mitmeid ohtlikke kõnniteid, mis vajaks uuendust, kultuur ja noorsootöö vajaks lisasüsti, vabatahtlik pääste, õpetajad, k.a lasteaiaõpetajad ja nii aina edasi.
Kui ka kõike korda ei saa, siis kuskilt tuleb ikka entusiastlikult alustada ja mõistlikult majandada.

Kohila

Henry Tombak, VL Minu Kohila –

Kui mul oleks kasutada 100 000 eurot Kohila valla eelarvest kogukonnatunnetuse parandamiseks, suunaksin selle vahendi programmidesse ja tegevustesse, mis looksid rohkem koostöövõimalusi ning tugevdaksid inimeste sidet nii omavahel kui ka kohalikku ettevõtlust ja identiteeti.
Esiteks investeeriksin kohalike ettevõtete ja kogukonna ühendamisse – näiteks avatud uste päevade ja temaatiliste kogukonnaõhtute kaudu, kus elanikud saavad tutvuda siinsete ettevõtjate ja nende tegemistega. See aitaks inimestel näha, kui palju väärtust juba meie kodukandis luuakse, ning kasvataks usaldust ja soovi toetada oma koduvalla tegijaid.
Teiseks panustaksin ühistesse koolitus- ja arenguprogrammidesse, kus koos saavad õppida nii ettevõtjad, noored kui ka kogukonnaorganisatsioonide eestvedajad. Näiteks digiturunduse, ringmajanduse või koostööprojektide teemalised koolitused annaksid teadmisi, mis kasvatavad nii ettevõtlust kui ka kogukondlikku hakkamasaamist.
Kolmandaks näen väga olulist rolli kohaturundusel ja identiteedi loomisel. Olen juba tegutsenud Kohila väärtuste esiletõstmise nimel (aerofotod, videod ja näiteks võidutule viimisega jaanipeole Loone linnusesse jne) ning jätkaksin investeeringuid sellesse, et inimesed armuksid siia paika ja tunneksid uhkust Kohila üle. See võib tähendada nii ühiseid kampaaniaid kui ka kohalikku elu väärtustavate lugude jagamist.
Lisaks arendaksin edasi juba loodud Kohila ettevõtjate kogukonda (nt juba loodud Facebooki grupp ja võrgustik “Kohila ettevõtjad”), et soodustada tihedamat koostööd. Selle kaudu saaks ellu viia uusi ideid, kus ettevõtjad pakuvad üksteisele teenuseid ja tuge, kasvatades seeläbi nii majanduslikku kui ka kogukondlikku sidusust.
Kõige laiem eesmärk oleks pidev koostöö valla, ettevõtjate ja kogukonnaorganisatsioonide vahel. Kui loome süsteemse praktika, kus vald toetab ja võimendab ettevõtjate ning elanike algatusi, kujuneb Kohilast tugevam ja sidusam paik. See tähendab nii rohkem töökohti, noortele arenguvõimalusi kui ka üldist tunnet, et Kohilas ollakse kodus ja koos tegutsemine tasub ära.
Seega usun, et 100 000 eurot annaks tugeva tõuke ühistele tegevustele, mis kasvatavad nii inimeste omavahelist usaldust kui ka kohaliku ettevõtluse ja kogukonna sidet. Just see loob kestva ja sooja kogukonnatunnetuse.

Kristi Kontson, Isamaa erakond –

Kui mõtlen sellele, kuidas 100 000 eurot kogukonnatunnetuse tugevdamiseks kasutada, siis liiguvad minu mõtted eelkõige kultuuri ja spordi poole. Need on valdkonnad, mis toovad inimesi kokku ja annavad meie lastele ning peredele võimaluse aktiivselt ja tervislikult aega veeta.
Näen, kui suur vajadus on Kohilas korraliku jalgpallihalli järele – see ei oleks ainult treeningu koht lastele, vaid ka kogukonna kokkusaamise paik.
Samamoodi on puudus ujulast, sest praegu peavad lapsed sõitma ujumistundidesse Valtusse. Kohalik ujula annaks meile võimaluse pakkuda lastele ja peredele mugavaid tingimusi ning oleks kasulik ka vanemale põlvkonnale, pakkudes sporti, taastusravi ja lõõgastust.
Kuna olen Rabivere külavanem, pean oluliseks ka külade elu arendamist. Kohalikud algatused ja ettevõtmised on need, mis annavad meie kogukonnale hinge. Toetades neid, kasvatame ühtekuuluvustunnet ja uhkust oma kodukoha üle.
Ent üks väga oluline teema on ka kultuurimaja. Kuigi Kohila on suur ja arenev vald, peame praegu üritusi korraldama koolimajas või Hageri rahvamajas. Samas seisab vana paberivabrik tühjana – see võiks olla erakordne võimalus siduda ajalugu ja tänapäeva, renoveerides hoone kaasaegseks kultuurimajaks. Sellest võiks saada koht, kus toimuvad kontserdid, näitused ja kogukonna üritused – tõeline Kohila süda.
Tõsi, 100 000 eurot on pigem sümboolne summa suurte plaanide kõrval, kuid see oleks hea algus – näiteks projekteerimistöödeks või esimeste sammude tegemiseks. Minu eesmärk on tuua inimesed kokku, tugevdada kogukonnatunnet ja muuta meie kodukoht veelgi elujõulisemaks ja uhkemaks.

Laur Laanmets, VL Parem Kohila –

Kui mul oleks kasutada 100 000 eurot kogukonnatunnetuse tugevdamiseks, siis annaksin selle kogukonna enda otsustada kaasava eelarve põhimõttel. See tähendab, et erinevad Kohila alevi ja külade seltsid, ühendused ja vabakonnad saaksid ise esitada erinevaid ideid ning seejärel hääletada, millised projektid või üritused nende piirkonnas kogukonnatunnet enim toetaksid – olgu selleks laste mänguväljakud, noortele sportimisvõimaluste loomine, kogupereüritused, kontserdid, kooskäimiskohad jne. Nii tunnevad inimesed, et nende arvamust tõesti kuulatakse ja arvestatakse ning seeläbi on kogukonnal päriselt ühist hingamist.

Tarmo Kaldma, Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid –

Luua koht, kus inimesd saavad meisterdada. Töökoda, kus on olemas tööriistad ja mida saab kasutada ükskõik milleks. Peaksid olema metalli- ja puidutöötlemise pingid, keevitus, keraamikaahi ja muu seesugune. Kasutada saaks kas oma materjali või soodsalt osta seal olemas olevat, kohalikud ettevõtted saavad selles osas aidata. Kasutamise eest võtta tasu ja maksta selle eest palka selle töökoja eest vastutavale meistrile, kes viibib kohal ja tagab korra ja seadmete säilimise ning ka õpetab, kuidas seadmeid kasutada.

Märjamaa

Piret Karus-Kivastik, VL Koduvald Märjamaa –

Kui mul oleks võimalus suunata 100 000 eurot kogukonnatunnetuse tugevdamiseks, investeeriksin selle külade ja väiksemate piirkondade ühendamiseks mõeldud taristusse – näiteks külavaheteede mustkatte alla viimiseks ja kohalike ühenduste (nt sildade ja truupide) korrastamiseks. Hea ligipääsetavus loob eeldused suhtlemiseks, kogunemiseks ja turvatundeks. Kui inimesed pääsevad korralikult liikuma – olgu kooli, tööle, poodi või üritustele –, siis see toetab vahetut suhtlust, usaldust ja kogukonna elujõudu.
Lisaks looksin või toetaksin piirkondlikke kogunemiskohti, olgu selleks külakeskused, rahvamajad või avatud kogukonnaaiad, mis pakuvad ruumi kohtumiseks, ideede vahetamiseks ja koos tegutsemiseks. Sellised kohad on olulised mitte ainult sotsiaalse sideme, vaid ka kohaliku turvalisuse ja kaitsetahte seisukohalt – vajadusel toimivad need kriisiaegadel kogunemiskohtade või koostööpunktidena.

Rudolf Jeeser, VL Märjamaa Kogukonna Eest –

Usun, et kõige parema lahenduse 100 000 euro kasutamiseks annaks siis, kui kogukonnad ise laua taha kutsuda – just nemad teavad kõige paremini, mis on kogukonnatunnetuse alus ja mida kõige enam vaja on.
Kui mul oleks võimalus seda raha suunata, siis näeksin nelja peamist suunda:
1. Kogukonnakeskus või külakeskused (30 000 €). Investeeriksin kohtadesse ja sisustusse, kus inimesed saavad kokku tulla ja ühiselt tegutseda.
2. Kogukonna nutirakendus (30 000 €). Vallale tasuta rakendus, kus on koos valla uudised, ürituste kalender, talgute ja vabatahtlike kutsete süsteem, kohalik turg (teenused/tooted), kogukondade ja huvigrupide foorumid ja teated.
3. Ühised perepäevad ja kultuuriüritused (25 000 €). Perepäevad, festivalid ja spordiüritused, mis toovad kokku eri põlvkondi ja loovad ühist identiteeti.
4. Noorte ja eakate kaasamine (15 000 €). Noorte projektid ja eakate klubide tegevused, et mõlemad grupid tunneksid, et nad on oluline osa vallaelust.
Selline jaotus aitaks inimestel rohkem kokku saada, ühiselt tegutseda ning ka hoida sidet siis, kui füüsiliselt alati kokku ei saada. Kokkuvõttes looks see püsiva harjumuse olla aktiivne kogukonnaelus ning annaks igale põlvkonnale võimaluse tunda, et nende hääl on vallas oluline.

Tiit-Tambet Marrandi, Isamaa erakond –

Kui mul oleks võimalus kasutada 100 000 eurot valla eelarvest kogukonnatunnetuse parandamiseks, suunaksin selle eelkõige kogukonnakeskuste ja külamajade arendamisse. Need on kohad, kus inimesed saavad kokku tulla, suhelda ja hoida ühtset vaimu. Kaasaegsed ja hästi hooldatud kogukonnaruumid või noorte spordivõimalused annaksid sellele investeeringule pikaajalise väärtuse.
Tõsi, kõiki kitsaskohti sellise summaga ei lahenda, nii et keskenduksin just alevivälistele piirkondadele, kus kogukonnatunnetuse hoidmine on eriti oluline. Ühtne ja tugev kogukond on alati edasiviiv jõud.

Rapla

Ave Smirnov, VL Rapla Vallakodanike Liit –

100 000 euro eest taastaksin kaasava eelarve. Väikeste investeeringute, olgu selleks võrkpalliplats, mänguväljak või välijõusaal külakeskusesse, mõju kogukonnale on väga suur, kuid valla eelarvest moodustab see vaid väikese osa.
Kohalik elu põhineb suuresti vabatahtlikkusel. Inimesed panustavad oma vaba aja, pere ja muude toimetuste kõrvalt, kuid teisalt teevad seda just oma lähedaste, sõprade ja kogukonna heaks. See on vallale hindamatu väärtus, sest aitab hoida alles piirkondade omanäolisuse ning tugevdab traditsioonilisi algatusi ja üritusi, mis väärivad jätkuvat hoogu ja tuge.
Kaasav eelarve suurendab kogukondades osalust ja vastutustunnet ning annab võimaluse algatada projekte, mis sünnivad otse inimeste endi vajadustest. Nii kasvab ühtekuuluvus ja tekib tugev, omanäoline kogukonnatunne.
Kindlasti on oluline markeerida, et tegelikult on vajadus kogukondade toetamiseks veelgi suurem! Tagada tuleb kogukondade läbipaistev ja järjepidev toetussüsteem, mis annaks kogukondadele kindluse oma tegevuste planeerimisel.