Raplamaa majandusfoorum „Investeeri Raplamaale! Investeeri kestlikult!“ tõi lavalaudadele kuus esinejat, kes oma ettekannetes kõnelesid kuuel teemal, alates Eesti majanduse prognoosist ning lõpetades Järvakandi klaasiklastri ettevõtete tutvustusega.
Seekordne majandusfoorum toimus Järvakandis – Eesti klaasipealinnas. Järvakandi kultuurihall võõrustas neljapäeval, 2. oktoobril Raplamaa ettevõtjaid, vallajuhte ning majanduseksperte.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõukogu esimees Erkki Raasuke ütles oma ettekandes Eesti majanduse tuleviku kohta, et Eestil on palju võita, kui arendame teadlikult oma juhtimisoskust. „See oskus ei tule emapiimaga kaasa,“ sõnas ta.
Elektri tulevikust pidas ettekande akadeemik Arvi Hamburg. Tema rõhuasetus oli see, et ainult taastuvenergia kasutamisele ei saa Eesti tulevikku rajada. Elektri baasvajaduse peab tema sõnul katma ikkagi põlevkivi kasutamine. Lisaks esinesid ettekannetega majandusekspert Rasmus Kattai, Sustinere OÜ partner ja ESG vanemekspert Els Heile-Sundkvist ning Järvakandi kohalikud ettevõtjad Mait Järvik ja Timo Taniel.
Raplamaa majandusfoorumit korraldab Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK). See toimub igal aastal oktoobri alguses ettevõtlusnädala ajal. Majandusfoorum on kohalike ettevõtjate jaoks aasta olulisim kokkusaamiskoht mõttevahetuseks, kuigi sündmus ise kulgeb mitteametlikus õhkkonnas. Ühtegi otsust seal ei tehta.
Raplamaa majandusfoorum toimus kaheteistkümnendat korda. Raplamaa Sõnumid teeb lühikese kokkuvõtte kõigist kuuest majandusfoorumil kõlanud ettekandest.
Kasvab või ei kasva? Olukorrast majanduses
Rasmus Kattai, majandusekspert
Päeva esimese ettekande tegi majandusekspert Rasmus Kattai. Ta tõdes, et Eesti majanduses on praegu kehvad ajad, kuid samas tõi ta Eesti Panga prognoosile tuginedes välja, et järgnevatel aastatel ootab ees majanduskasv. Kuna riigieelarve on 4,5-protsendilises puudujäägis ja selle vahe katab valitsus laenudega, on selge, et see raha jõuab ühel hetkel ringlusesse.
Kattai tõi veel välja, et kui käesoleval aastal kasvab Eesti majandus prognoosi kohaselt 0,6 protsenti, siis järgmistel aastatel on samad näitajad juba 3,2 protsenti (2026) ja 3,5 protsenti (2027).
Sellele lisaks rääkis ta, et lähiaastatel jõuab Eesti majandus raugenud hinnakasvu perioodi. Käesoleval aastal on hinnakasv olnud 5,3 protsenti, edaspidi on see 3,1 protsenti (2026) ja 2,3 protsenti (2027).
Küll aga tõdes ta, et kunagi ei lähe kõigil sektoritel ühtemoodi hästi või halvasti. „Eesti liigub teenusmajanduse suunas,“ sõnas ta. Veidi peatus ta ka käibemaksu tõusul 24 protsendi peale. Kattai ütles, et see andis küll tagasilöögi tarbija käitumisele, kuid see on ajutine.
Kas avalik sektor toetab või takistab majanduse arengut?
Erkki Raasuke, EIS-i nõukogu esimees
Eestil on palju võita, kui arendame teadlikult oma juhtimisoskust. Sedasi võib kokku võtta Raplamaa majandusfoorumi ühe kandva mõtte. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõukogu esimees Erkki Raasuke lisas selgituseks, et juhtimine ei ole oskus, mis tuleb kaasa emapiimaga. Muuhulgas kordas ta üle olulised põhitõed, mis kipuvad teinekord ununema.
„Majandust arendavad ettevõtlikud inimesed, kes loovad ettevõtteid ja ehitavad organisatsioone, mis müüvad kaupu ja teenuseid rahvusvahelistele turgudele,“ rääkis ta. „Avaliku sektori roll on sealjuures luua majandusarenguks vajalikud eeldused.“
Lühidalt viskas ta ka nalja poliitikute üle, kes kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideerides lubavad, et nemad toovad kaasa majanduskasvu. Raasuke toonitas, et selliste lubaduste täitmine ei ole kohaliku tasandi poliitikute võimuses.
Nii Raasukese kui ka Rasmus Kattai ettekanded andsid Raplamaa majandusfoorumile n-ö suure vaate majanduse hetkeseisust. Järgnesid juba spetsiifilisema sisuga ettekanded.
Kui ESG vaht on lahustunud, mis jääb järele?
Els Heile-Sundkvist, Sustinere OÜ partner ja ESG vanemekspert
Els Heile-Sundkvisti ettekanne puudutas kestlikkust. Sustinere OÜ on juhtiv ESG-temaatika nõustamisagentuur Baltikumis. Termin ESG tähistab ingliskeelseid sõnu environmental, social, governance. Eesti keelde tõlgituna viitavad need keskkonnale, sotsiaalvaldkonnale ja valitsemisele. Sisuliselt on ESG puhul tegemist standarditega, mis mõõdavad ettevõtte mõju keskkonnale ja ühiskonnale.
Ettekande pealkirjas püstitas Heile-Sundkvist küsimuse, mis jääb järele, kui ESG vaht on lahustunud. Vastates sellele küsimusele, ütles ta, et alles jäävad võimalus riskide maandamiseks, väärtusloome kasv ja vajadus tegeleda kestlikkuse ja konkurentsivõimega.
Segadus ressurssidega! Elekter on. Elektrit pole.
Arvi Hamburg, akadeemik
Elekter ja selle hind on üks valdkond, mis ühendab kõiki ettevõtjaid. Akadeemik Arvi Hamburg kõneles oma ettekandes sellest, et Eesti jaoks ei ole jõukohane minna aastaks 2035 üle ainult taastuvenergia allikate peale.
„Ainult tuule- ja päikeseenergia kasutamine 100 protsendi ulatuses ei ole tehniliselt teostatav ega majanduslikult mõistlik,“ rääkis Hamburg. Ta lisas, et kui lõpetada fossiilkütuste tarvitamine, tõmbab see kriipsu peale innovatsioonile.
Pärast ettekannet tuli Hamburgile kuulajate seast küsimus, et kui vaadata 50 aastat tulevikku, kuidas siis Eestis elektrit toodetakse. Akadeemik tõdes, et seda on keeruline öelda. Esmane eesmärk on tema sõnul lähim kümnend üle elada. Siiski ütles ta, et tulevik on põlevkivis, mis katab ära baasvajaduse. „Loodetavasti on selleks ajaks toimunud Euroopas tuumaenergia renessanss ning ehk on see siis jõudnud ka Eestisse,“ ütles Hamburg.
Iga kild loeb – klaas kui tulevikumaterjal
Mait Järvik, Sibelco Green Solutions Estonia OÜ
Hiljuti kuulutas Eesti Ringmajandusettevõtete Liit välja aasta ringmajanduse veduri ning tunnustuse pälvis Järvakandi klaasiklaster. See kinnistas taas Järvakandi mainet klaasipealinnana. Klaasist kui materjalist tegi Raplamaa majandusfoorumil ettekande Sibelco Green Solutions Estonia OÜ esindaja Mait Järvik. Ta rõhutas, et klaas on ainukene materjal, mida on võimalik lõputu arv kordi taas sulatada ja pakendiks vormida.
Klaasist saab valmistada pakendeid, kuid Järvik rõhutas, et see ei ole ainuke võimalus. Näitena tõstis ta esile, et klaasipurust toodetakse ka veefiltreid. Samuti rõhutas ta oma ettekandes koostööd ettevõtte ja kohaliku omavalitsuse vahel.
„Võtmesõna on üksteise tundmine. Väga olulised on ettevõtjate ümarlauad ning samuti on väga vaja seda, mida me siin täna teeme. Selliseid kokkusaamisi võiks olla rohkem,“ rääkis Järvik.
Ettekande lõpuks pani ta kuulajatele südamele, et kui kodus on klaaspurgist supp ära söödud, ei pea seda purki tingimata ise puhtaks pesema. „Kui olete sisu ära tarbinud, siis just sellisena need meile sobivad,“ sõnas Järvik.
Klaasijäätmetest kergkillustik – klaasi teine elu
Timo Taniel, Green Gravels OÜ
Alates aastast 2022 on ettevõte Green Gravels OÜ tootnud Järvakandis klaasvahtkillustikku ehk kergkillustikku. Ettevõtte asutaja Timo Taniel rääkis Raplamaa majandusfoorumil sellest, kus on viimaste aastate jooksul nende toodangut kasutatud. Näidetena tõstis ta esile Kopenhaageni trammitee rajamise, Kaktus Towersi ehituse samuti Kopenhaagenis, Pärnu silla ja Raadi lasteaia põranda. Need on vaid üksikud näited Green Gravels OÜ toodangu kasutusest. Üks suurimaid objekte, kus kasutatakse samuti Järvakandis toodetud kergkillustikku, on Eesti loodusmuuseumi uue maja rajamine Lennusadama läheduses.
Kergkillustiku tootmiseks purustatakse klaas esmalt jahuks, millest omakorda valmib killustik. Isegi paljude majandusfoorumi külastajate jaoks oli huvitav, et mis materjal see selline on. See on halli värvi ning tavalisest killustikust hulga kergem. Timo Taniel jagas foorumi külastajatele ka mõned tükid kergkillustikku koju kaasa.
Artikli valmimist kaasrahastas Euroopa Liidu projekt “Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond”
