25. oktoobril alustas bussitäis pärimuse huvilisi teekonda Raplast Väike-Maarja suunas. Siht oli kindel: külastada sealseid pärimusinimesi, kohtuda ja arutleda ühistel teemadel.
Esmalt sõideti Rakvere linnas Viru Käsitöökotta Kersti Loite juurde. Kersti meenutas, kuidas tema juhitud käsitööpoeke alguse sai ja kuidas kasvas nii suureks, nagu ta täna tegutseb. Poes on müügil käsitööd 300 ettevõtjalt/meistrilt. Tooteid tuleb kogu Eestist ja loomulikult on ka Lääne-Virumaa meistrid esindatud.
Huvitava faktina tõi Kersti välja, et kõige parem ostja tänasel päeval on kohalik eestlane, turistide panus on vähenenud. Praegu tegutseb Pika tänava majas käsitööpood, rahvarõivaste valmistamine ja rahvarõiva nõuandekoda ning oma toodetena disainitakse rahvalikke tekstiile. Uut kollektsiooni sai näha sellel aastal Mardilaadal.
Järgmine peatuspunkt oli Väike-Maarja taluturg. Siit sai osta igasugust kohalikku toidukraami kartulitest ja hapukapsast kuni hoidisteni välja. Taluturgu peab Väike-Maarja Põllumeeste Selts, mille asutamine jääb 1911. aastasse. Selts ei pea lihtsalt poodi, vaid osaleb ka kultuurielus, korraldades mitmeid ettevõtmisi, näiteks kartulipäeva, kus ka pärandsorte au sees hoitakse.
Lõunasöögi ühendasime teatriga. Wõnnusvere Wabalava ootas meid kuuma supiga ja rääkisime ka harrastusteatri tegemistest ja uutest etendustest. Sealne peremees Raul Oja teeb ühtviisi hästi Virumaa maitsetest inspireeritud sööki ning ka lavastab ja näitleb harrastusteatris oma talu väikesel teatrilaval.
Ja lõpuks meie tõeline sihtpunkt – Väike-Maarja muuseum. Siin olime täitsa uue pärimusprogrammi testrühm. Saime laulda viru keeles regilaulu maailma loomisest, mängida väravamängu ja järjestada leivategemise töid ja tööriistu. Programm oli muuseumirahval väga meeleolukalt üles ehitatud ja kaasahaarav.
Päeva lõpuks seadsime end vestlusringi Viru Instituudi eestvedajatega ja arutasime, kuidas on pärimust hoitud ja mida selle heaks tehtud Virumaal. Natuke saime ka oma kogemustest ja tegevustest neile rääkida. Virulased on eriti uhked oma keelemurde taasleidmise ja edendamise ning lasteaedades pärimusteema õppekavasse võtmise üle.
Samuti on tähelepanuväärne kohalugude kogumine instituudi eestvedamisel ja nende kodulehel tutvustamine. Lood Virumaa allikatest ja tammedest on sellelt kodulehelt vabalt leitavad ja lugude aktiivne saatmine näitab, et sellist tegevust on tarvis ja see läheb inimestele korda.
Tagasisõit meie armsa Raplamaa poole kulges bussis juteldes ja arutledes. Sõlmiti sõprussuhteid maakonna eri piirkondades elavate inimeste vahel ja loodame, et see innustus kestab meis pikemat aega ning annab hoogu mitmele uuele ja Raplamaale vägagi vajalikule algatusele. Meie esivanemad on siinmail elanud päris kaua ja meie vastutus on nende pärimust elavana hoida.
