“Raplamaa aasta tegu 2025” nominendid

Raplamaa aasta tegu kuulutatakse välja 26. novembril Kaiu koolis, kus sündmust võõrustab ja kaaskorraldab Raplamaa aasta küla 2024 ehk Kaiu kogukond.

Eesti esimene kogukondlik kriisitoidusahver ja kriisivalmiduse programm kogukonnale – Vaopere külaselts ja Kuimetsa Kodukant
(Kertu Künnapas, Aili Urke, Sirle Mätas)

Vaopere külaselts eesotsas külavanem Kertu Künnapasega on juba aastaid tegelenud kogukonna kriisivalmiduse suurendamisega. Juba enne COVID-19 pandeemiat ja Ukraina sõja algust hakati looma Vaopere küla kriisiplaani.
Aastal 2025 korraldati seltsi eestvedamisel menukas koolituspäev “Kriis ei hüüa tulles, aga sina võid olla valmis”, mis tõi kokku huvilisi üle kogu Eesti – Viljandist kuni Riisipereni. Koolitusel käsitleti kriisivalmidust riiklikust, omavalitsuslikust ja kogukondlikust vaatenurgast. Esinejate seas olid kindral Martin Herem, kohaliku omavalitsuse juhid, Päästeameti esindajad, Tactical Foodpacki kui toidujulgeoleku eksperdid, kogukondade koolitaja Erki Vaikre (Estlander) ning Naiskodukaitse esindaja.
Ainulaadne on kogukondlik kriisitoidusahver, varu, mis tagab 150 inimesele toidu seitsmeks päevaks. Kogu varu koosneb Tactical Foodpacki kvaliteetsetest, külmkuivatatud ja pika säilivusajaga toitudest. Selline kogukonna ühiselt rajatud kriisitoiduvaru on esimene omataoline Eestis ning koostööpartnerite hinnangul ainulaadne kogu Ida-Euroopas.

Raplamaa metsavendade austuskivi – Toomas Tõnisson, Mittetulundusühing
Tsiviilkaitse Selts

2025. aasta 30. augustil avati Rapla kirikupargis austuskivi Raplamaa metsades võidelnud ja langenud või vangistuses langenud metsavendadele. Austuskivi pronksist Raplamaa kujuga plaadile on graveeritud 180 nime. Nimekiri on koostatud arhiivi ja kohalike elanike abiga.
Idee autor ja projekti elluviija on Toomas Tõnisson, kelle algatus ja järjekindlus viisid selle Raplamaa jaoks olulise mälestusmärgi rajamiseni. Tänu tema sihikindlale tegutsemisele õnnestus koguda vahendid, mis võimaldasid idee ellu viia. Kivi rajamist põhjendas Toomas Tõnisson tõdemusega: “Metsavennad hoidsid meie au, nüüd on meie aeg nende au kaitsta.”
Austuskivi avamine oli laia kõlapinnaga, tõi Rapla kirikuparki palju inimesi ning oli korraldatud professionaalselt ja paljusid sidusrühmi kaasates. Avamisele järgnes ajalookonverents Rapla kultuurikeskuses. Koostatud oli ka trükis, kus on esitatud kivil olevate inimeste nimed koos lühikirjeldusega ning välja toodud austuskivi rajamist toetanud isikud ja organisatsioonid.

Rapla Tennisekeskuse uute tenniseväljakute rajamine – Donatas Narmont (Rapla Tenniseklubi, Mittetulundusühing Rapla Tennisekool)

Rapla Tennisekeskus sai Donatas Narmonti eestvedamisel 2025. aasta suveks olulise täienduse välisväljakute näol. Lisaks kahele olemasolevale valmisid kaks uut Hybrid Clay kattega väljakut koos atraktiivse taristuga, mis võimaldab väljakute kõrval ja nendevahelisel alal nautida väljakutel toimuvat, mängudele kaasa elada ning turniiride korraldamiseks vajalikku ruumi kasutada. Olemas on tribüün, ühel vastvalminud väljakul ka valgustus, et õhtuti saaks mängida ka ilma pimenedes. Kogu investeeringu suurus ületas 100 000 euro piiri.
Tänu väljakutele on tennis Rapla maakonnas jõudsalt arenenud – harrastajate arv on kasvanud, suvised treeningud on muutunud populaarseks ning Rapla tenniseelu on saanud täiesti uue hingamise. Juhendatud treeningutel saavad osaleda nii algajad kui ka edasijõudnud mängijad.
Suvistest klubi meistrivõistlustest on kujunenud oodatud traditsioon, kus kohtuvad noored talendid ja kogenud mängijad.

Raplamaa Väärikate ülikool –
Ülle Laasner, Urve Uusberg, Helgi Randla

Raplamaa oli üks väheseid kohti Eestis, kus polnud veel väärikas eas inimestele mõeldud ülikooli. Huvi meilgi väärikate silmaringi laiendada oli pikemat aega mitmel inimesel. Urve Uusbergi, ROL-i ja kohalike vaimuhiiglaste vedamisel see lõpuks õnnestus. 2024. aasta oktoobrist alustas Väärikate ülikool Raplamaal ja kõigil toimunud loengutel on saal puupüsti täis olnud.
Väärikate ülikooli tegevuse eesmärk on üle 60-aastaste inimeste rahulolu suurendamine teadmiste ja teadlikkuse, isiksusliku arengu ja loovuse arendamise ning ühiskonnas toimuva mõistmise kaudu. Väärikate ülikool annab võimaluse suurendada vanemaealiste inimeste sotsiaalset kaasatust, pakkudes maakonnas akadeemilist õppust Tartu Ülikooli Väärikate ülikooli kontseptsiooni järgi.
Väärikate ülikool on hoogsalt käivitunud, seljataga on edukas esimene hooaeg ja alanud uus.

Kehtna valla „Koduvalla aabit­sa” ja töövihiku
välja­andmine – Mai Pärt, Sille Valinu, Kersti Mäevälja

23. mail esitlesid Mai Pärt ja Sille Valinu uut “Koduvalla aabitsat” – raamatut ja töövihikut, mis on loodud suure hoole ja südamega Kehtna valla väikestele kodanikele.
Üheksa aastat tagasi, vahetult enne haldusreformi, ilmus esimene aabits. Peategelane Päikeriin alustas toona oma kooliteed. Nüüd, põhikooli lõpetamise eel, teeb ta armastusega uue tiiru koduvallas – seekord juba koos Järvakandiga. “Kuna haldusreformi käigus liideti Järvakandi vald Kehtna vallaga üheks, tuli ka aabitsat Järvakandit puudutava infoga – nii tänapäevaste kui ka ajalooliste faktidega – täiendada,” selgitas raamatu autor Mai Pärt kordustrüki vajalikkust.
Pärdi sõnul on oluline anda lastele ellu kaasa väärtusi, mida kodu ja kodupaik pakuvad. Uus aabits on soe ja põnev teejuht, mis seob üheks tervikuks mineviku ja tänase päeva. Koduvalla aabitsaga koos loodi Kersti Mäevälja algatusel koostöös Kehtna Vallavalitsusega ka  õpilaspäevik 1. klassi lastele.

Järvakandi kooli staadioni, Ando platsi rajamine –
MTÜ Klaasipealinna Kool

Veel mõni aasta tagasi oli staadion pigem väsinud plats, aga täna on see muutunud paigaks, mis kutsub liikumisele igas vanuses inimesi. Seal ootavad 200 meetri pikkune jooksurada, tartaankattega korvpalliplats, kaugus- ja teivashüppe võimalused, kuulitõuke sektor ning välitreeningu trenažöörid. Tänu uuele sadeveekanalisatsioonile ei pea keegi enam muretsema, et staadion vihmavee alla mattub.
Suur muutus sündis kahes etapis. Esimese sammu tegi 2024. aastal MTÜ Klaasipealinna Kool, kes rajas kogu edasisele ehitusele tugeva vundamendi. See tähendas vanast loobumist, pinnase vahetamist ja uute torustike rajamist. Teine etapp valmis 2025. aastal, kui vald tellis ja rahastas pealisehituse. Rajati uued rajad ja mänguväljakud, hüppekohad ning turvaline katend atraktsioonide alla. Koos sellega uuendati ka kõrvalolev kergtee ning soetati vajalik spordiinventar.

Paluküla 2024/2025 hooaeg – Paluküla Klubi

Paluküla Klubi on alates 2013. aastast hoidnud Palukülas lumelauaspordi ja mäesuusaspordi traditsiooni ja korraldanud lumelaualaagreid noortele. 28. detsembril 2024 toimus Paluküla aastalõpu lumelauavõistlus, kus osalesid lumelaua tippsõitjad kogu Eestist. 1. märtsil 2025 oli perepäev, mis sisaldas lumelaua- ja mäesuusavõistlust.
Lisaks lumelauale on Paluküla Klubi korraldanud kuus korda lastejooksu kuni 12-aastastele. Sel aastal osales 37 last. Sealjuures panustatakse päevajuhti, kes on lastepäraselt kord rebase ja kord jänese rollis. 2025 perepäeval korraldati esmakordselt samas formaadis lastele suusavõistlus.
2025. aasta hooajaks soetati suuski suusalaenutuse loomiseks, et noored ja lapsed ikka spordiks, ja pärast pikki aastaid toodeti talihooajal Paluküla mäel kunstlund – vabatahtlikud sangarid teevad öö läbi rasket tööd, et raplamaalased saaks nautida Palukülas talverõõme.

Muusikaline jutustus “Velise Wabariik 120” – Jürgen Kusmin (Velise Kultuuri ja Hariduse Selts), Viio Aitsam, Mervi­ Vaarmann
(Valgu näitering M.O.T.T.), ansambel Wisla

Kohe möödub 120 aastat sellest, kui Raplamaal Velisel kuulutas kooliõpetaja Ivan Paulus välja Velise Wabariigi. Kohalik rahvas peab seda sündmust siiani meeles erinevate sündmustega. Endises Velise koolimajas toimusid 1996 ja 2005 ajalookonverentsid, 2006. aastal vabaõhuetendus “Tulevarjud”, 2011 kõnekoosolek, kus esines Mart Laar, 2016 Mait Jooritsa ja Märjamaa lõõtsanaiste etendus “Saagu nad rahu”. 28. septembril kanti sealsamas ette muusikaline jutustus “Velise Wabariik 120”.
Valgu näiteringi M.O.T.T näitlejad kehastusid ajakirjanikeks, vahetekste luges lavastaja Mervi Vaarmann ja Merle Soosaare bakalaureusetöö kokkuvõtteid tollaste sündmuste kohta luges tudengineiuks kehastunud näitleja. Vahepaladena kõlasid Wisla pereansambli esituses revolutsioonilised laulud ja kohaliku päritoluga regilaulud. Lavaloo kirjutas kokku Viio Aitsam, põhjaliku kava toimetas Jürgen Kusmin ja kujundas Anne Aaspõllu.
Enne etendust toimus matk sündmustega seotud paikadesse, giidiks Jürgen Kusmin.

Valtu Spordimaja jõusaali sisustamine – Joonas Laur 

Raplamaa ettevõtja toetas Valtu spordimaja jõusaali arendamist nii uute jõusaali seadmetega kui ka akustiliste puitribipaneelidega. Joonas on alati kohal, kui on vaja anda head nõu või jagada ausat tagasisidet. Tema ettevõtlikkus ja siiras soov näha arengut on spordimaja meeskonnale motiveeriv. On julgustav, et väikeses kogukonnas on inimene, kellele läheb sügavalt korda, kuidas Valtu spordimaja edeneb.
“Olen siit väiksest kohast pärit ja tahan kogukonnale midagi omalt poolt tagasi anda. Teeme Valtu spordimaja jõusaalist Raplamaa nr 1 jõusaali!” on öelnud Valtu spordimaja püsiklient ja tulihingeline spordivaldkonna edendaja Joonas Laur.

Hageri kihelkonna aabitsa väljaandmine – Kadri
Rütmann (Hageri muuseum), Merle Beljäev, Sigrid Põld

Hageri muuseumi juhataja Kadri Rütmanni eestvedamisel viidi ellu Virve Õunapuu idee ühendada kohalik ajalugu, rahvapärimus ja tänapäevane õpikultuur ühtseks tervikuks. Hageri kihelkonna aabits on oluline teos nii haridusliku kui ka kultuuripärandi hoidmise seisukohalt, sest selle kaudu saavad lapsed ja pered osa piirkonna rikkalikust loodusest, kommetest, rahvakultuurist ja murdekeelest. Teos avab kohaliku elu aastaringi, tutvustab Hageri inimeste tegemisi, uskumusi ja traditsioone, sidudes need tänapäevase õppimise ja kodukoha tunnetusega.
Kadri Rütmann on suutnud koondada eri põlvkondade tegijaid ühise eesmärgi nimel, et luua õpetlik ja kaunilt kujundatud koguteos, mis kõnetab nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Väljaanne on leidnud kogukonnas laialdast tunnustust ja selle mõju ulatub Hageri kihelkonnast kaugemalegi. Esimese klassi õpilastele kingitava teosena kujuneb see väärtuslikuks sissejuhatuseks kodukoha tundmaõppimisel ja kultuuripärandi mõtestamisel.

25 aastat laagreid „Mäng on väikese inimese töö” –
Anneliis Kõiv, MTÜ Raplamaa Noored

Anneliis Kõiv on Raplamaa haridus- ja kultuurielu üks järjekindlamaid ja inspireerivamaid eestvedajaid, kes on juba veerand sajandit korraldanud ja arendanud lastelaagrit “Mäng on väikese inimese töö”. Tema töö tulemusel on kujunenud laagriliikumine, mis toetab laste loovust, sotsiaalset arengut ja eneseväljendusoskust ning kannab edasi Raplamaa kogukondlikke väärtusi.
Laagrist on kujunenud paik, kus mängu kaudu avastatakse maailma, õpitakse koostööd ning arendatakse empaatiat ja eneseusku. Igal suvel Kohila vallas toimuv laager toob kokku eri vanuses lapsi, noori, juhendajaid ja vabatahtlikke. Laagri 25-aastane järjepidevus on tõend pühendumusest, mille mõju ulatub põlvkondade taha. Paljud tänased noored, kes kord ise laagris osalesid, tulevad nüüd tagasi juhendajate või vabatahtlikena, kandes edasi mängu ja loovuse vaimu.

10 aastat kultuurifestivali “Särin” – MTÜ Loomeruum, Maili Metssalu

Festival “Särin“ toimus 12.-13. septembril juba kümnendat korda. Rikkalikus programmis kohtuvad film, teater, muusika, kunst ja kirjandus – kohalikud ja külalised. Festivali kutsuvad õhinapõhiselt ellu Rapla kultuurielust suure südamega hoolijad ja selle õnnestumisse kaasatakse suur ring erinevaid panustajaid vabatahtlikest ettevõtjateni. Kaaluka kümnenda festivali õnnestumine on eriliselt märkimist väärt, sest 2024. aasta lõpus lahkus elust üks festivali ja Kultuuriklubi Baas peamisi mootoreid Ragne Veensalu. Lisaks tuli ületada üldise majandusliku kliima takistused. “Särin” oli võidukas!