Meelis Massol täitus 31 aastat Eesti Advokatuuri liikmena

Vandeadvokaat Meelis Masso (59) on näinud Eesti õigusvaldkonna kujunemist kogu oma võlus ja valus alates üheksakümnendate algusest kuni tänase päevani. Äsja täitus tal 31 aastat Eesti Advokatuuri liikmena ning ühtlasi on ta alates septembrist värske Advokatuuri kuldmärgise kandja.

Masso on terve oma karjääri pühendanud tööle õigusvaldkonnas ning on nüüdseks jõudnud ringiga tagasi oma kodulinna Raplasse, kus ta peab endanimelist advokaadibürood. Vandeadvokaadi töö ei ole kaugeltki lihtne ning Masso on esimene, kes seda tunnistab. Veel enne süvenemist seadustesse ja õigusaktidesse on see töö inimeste, nende soovide ja emotsioonidega.
„See on eelkõige töö inimestega. Ega siis õigus ja seadused ole rasked. Töö inimestega on raske. Inimeste soovid ei ole alati realistlikud ja pahatihti ei taha nad kuulata, kui sa neid nõustad. Inimestel on oma mingi teadmine ja enne ei jäeta, kui näpud on kõrvetada saanud,“ rääkis Masso. Tema huvi õigusvaldkonna vastu sai alguse juba toonase Rapla keskkooli õpilasena. „Kui mul oleks tookord olnud teadmine, kui raske see elukutse on, siis täna ma seda tööd ei teeks. See ei ole naljaga öeldud, see on tõesti ränkraske töö. Läbipõlemise oht on kogu aeg päevakorral,“ sõnas ta.
Masso teab täpselt, millest räägib, sest on selles keskkonnas veetnud terve oma professionaalse karjääri. See ei ole jäänud märkamata ka kõrgemal. 2024. aasta novembris täitus tal 30 aastat Eesti Advokatuuri liikmena. Traditsiooni kohaselt kingitakse selle puhul vandeadvokaadile Advokatuuri kuldmärgis, mille ta sai kätte tänavu septembris. „See tunnustus tähendab ennekõike seda, et olen 30 aastat suutnud vastu pidada,“ sõnas ta.

Õpingud Tartu Ülikoolis

Rapla keskkooli õpilasena olid tema lähedased seotud mitme kohtuvaidlusega ning sealt saigi alguse tõsisem huvi. Pärast kooli lõpetamist oli noormehel selge siht silme ees – temast saab advokaat. Tema esimene töö kohe pärast keskkooli lõpetamist oli Rapla rajooni rahvakohtu kohtutäitur. Siis asus kohtumaja veel Uuskülas vanas vallamajas. Praegu on kohtutäiturid eraettevõtjad, aga tol ajal töötasid nad esimese astme kohtute juures.
See oli noormehe jaoks hea võimalus heita esmane pilk õigusvaldkonna toimimisse. Veel enne Tartu Ülikoolis õpingute alustamist teenis Masso kaks aastat Moskva lähistel nõukogude armees. Kõrgharidust hakkas ta omandama esialgu kaugõppes, sest samal ajal jätkas ta tööd kohtutäiturina. Küll aga selgus õige pea, et need asjad koos ei toimi, ning seega jätkas ta kõrghariduse omandamist ikkagi statsionaarõppes.
Saatuse tahtel läbis ta ülikooli erakordselt huvitaval ajal. Õpingute alguses tuli tööd teha nõukogude õigusega, aga poole pealt hakati arendama Eesti õigust. Kõnekas näide on see, et praegu Eestis kehtiv pankrotiseadus valmis Masso kursusekaaslaste tööna. Nende õppejõud oli sel ajal Paul Varul. Õpingutega Tartu Ülikoolis jõudis Masso ühele poole 1994. aastal. Sama aasta sügisel astus ta ka Eesti Advokatuuri liikmeks. Lisaks on ta ennast täiendanud Hamburgi Ülikoolis Saksamaal ja õppepraktikatel Saksamaa advokaadibüroodes.

Klient lasti maha

Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist jäi ta tööle Tartu I Advokaadibüroosse. Ühel hetkel hakkas teda tõmbama Tallinna poole, sest teadagi pidid seal ju olema pudrumäed ja piimajõed. Ja eks mõnes mõttes vastas see arusaam ka tõele. Pealinnas liigub rohkem raha ning loomulikult on ka tööd rohkem.
Pärast üheksat aastat Tartus töötamist liikuski Masso edasi Tallinna suurtesse advokaadibüroodesse, kus ta töötas kokku neliteist aastat. Kogu selle aja vältel mõlkus tal meeles plaan rajada päris enda advokaadibüroo. Aga see nõuab julgust ja ettevõtlikkust. See on äriline risk, kus tuleb tasakaalu seada kliendi huvid ning ettevõtte ärihuvid. Masso rõhutab oma sõnavõttudes tihti, et selles valemis tuleb kliendi huvi seada alati ettepoole.
Masso kogemused on omanäolised, sest ta on näinud Eesti õigusruumi kujunemist alates seadusteta üheksakümnendate algusest kuni tänase päevani. Ja edasiminek on olnud tohutu. „Täna on hea tööd teha. Täna kõik toimib – seadused on olemas, kohtupraktika on olemas ja Eestist on saanud õigusriik. Minu karjääri alguses ta seda ei olnud,“ rääkis Masso.
Ta meenutas, et tema esimestel tööaastatel tuli ka selliseid olukordi ette, kus paar kohtunikku Ida-Virumaal pandi altkäemaksu võtmise eest vangi. Praegu midagi sellist enam ette ei kujutaks. Aeg oli lihtsalt teistsugune. Masso praktikas on olnud ka selline juhtum, kus tema klient lasti tuliste kohtuvaidluste käigus lihtsalt maha. See ei toimunud küll nendel kurikuulsatel üheksakümnendatel, vaid veidi pärast seda.
Tegemist oli eduka odekolonniäriga. Kioskites müüdi väikesi odekolonnipudeleid, mida teatavale seltskonnale meeldis alkoholi asemel tarbida. See kaup oli enamasti pärist Venemaalt. Kaks ärimeest, kes neid idanaabri juurest tõid, läksid ühel päeval riidu. Ja tüli oli nii tõsine, et teineteise vastu algatatud kohtuasju oli päris palju. Tulemus oli see, et Masso klient tulistati lasuga kuklasse koduväravas surnuks.
See ongi üks ekstreemsemaid näiteid kogu Masso aastatepikkuses praktikas. Nüüd sellele tagasi vaadates ütles ta, et sellistest olukordadest läbi tulemiseks peab ise olema tugev. „Ma ei mäleta, et oleksin sellest väga raskelt välja tulnud. Pigem võtsin seda kui menetlust,“ rääkis ta.

Ring sai täis

Oma advokaadibüroo asutamisest oli Meelis Masso kaua unistanud. Lõpuks tegi ta selle teoks 2017. aastal. Parajasti oli üks suur advokaadibüroo lagunemas. Ühed jooksid seejärel ühele ning teised teisele poole. „Mina tundsin, et nüüd on minu aeg joosta otse,“ sõnas Masso. See tähendas pikaaegse unistuse teoks tegemist ja oma büroo asutamist. Nii saigi alguse Meelis Masso Advokaadibüroo.
Esimesed paar aastat tegutses ta Tallinnas ning oli ettevõttes üksinda. Ühel hetkel pani ta silma peale Raplas Tallinna maanteel asuvale äripinnale aadressil Tallinna mnt 25. Üsna kiiresti langes otsus, et just sinna soovib ta oma büroo kolida. Avamine oli 2020. aasta jaanuaris. Palju aitas otsusele kaasa seegi, et Rapla lähistel asub Masso maamaja, mis on pärit juba aastast 1870. Kuna oma pensionipõlve oleks ta tahtnud nagunii tulla veetma sinna, oli loogiline kolida ka oma äriline tegevus Raplasse.
Sellel käigul oli ka sümboolne väärtus, sest teatav ring sai täis. Raplast sai Masso karjäär alguse, edasi liikus ta Tartusse, seejärel Tallinnasse ning nüüd on vandeadvokaat jõudnud tagasi oma juurte juurde. Tänaseks on Meelis Masso Advokaadibüroo kasvanud üheksa töötajani. Seal töötavad oma ala spetsialistid nii Raplast, Märjamaalt, Tallinnast kui ka Pärnust.
„Olen alati öelnud, et 80 protsenti büroo tegemistest on kõik muu ning 20 protsenti on see, mida advokaat peab tegema,“ sõnas Masso. „Seega on väga oluline, et oleks hästi toimiv meeskond ning tänu minu büroojuhile Glaid Happonenile on see eeskujulikult korraldatud.”
Kõike arvesse võttes on Raplasse kolimise otsus ennast õigustanud, leiab Masso. Tööd jagub mitte ainult Raplas, vaid kliente teenindatakse üle kogu Eesti. Sõitmist tulebki ette päris palju. Näiteks kohe pärast intervjuud Raplamaa Sõnumitega sõitis Masso kohtuma kliendiga Tallinnas. Samasuguseid sõite tuleb vajadusel teha ka Pärnusse, Ida-Virumaale ja mujale.

Perekonnaõigus

Põhilised mured, millega Meelis Masso Advokaadibüroo poole pöördutakse, puudutavad perekonnaõigust. See tähendab lahutusi, vara jagamist, vaidlusi laste üle ning ka pärandvara jagamist. Neid kõiki vaidlusi on palju ning see kipub olema just viimaste aastate trend. Nende kõrval tegeleb Masso ka kriminaalõigusega.
Enamasti on advokaadid jagunenud kas kriminaal- või tsiviilvaidluse peale, aga Masso on pärit ajast, kui tuli orienteeruda mõlemas. Ja see ongi üks tema suuri tugevusi. Ühte ta teisele ei eelista. Kriminaalõiguses meeldib talle enda sõnul range tõendite printsiip – kõik on paigas ja reguleeritud. Tsiviilõiguses on jällegi laiem mängumaa, mis võimaldab loomingulisemalt läheneda.
Perekonnaõigust puudutavad kaasused on viimaste aastate suund, varem domineerisid varjatud puuduste kaasused. See puudutas kinnisvara ostu ja müüki, aga samamoodi ka kasutatud autosid. Mingil perioodil oli neid kaasuseid väga palju, aga nüüdseks on see vaibunud suuresti tänu Riigikohtu sekkumisele, mis kohtupraktikat suunab. Masso meenutas, et kohati hakati varjatud puuduste teemat pahatahtlikult ära kasutama. Osteti kas korter või auto ning otsiti üles kõikvõimalikud puudused, mille kohta saaks müüjale nõudeid esitada.

Isikupärane hääl

Meelis Masso nimi ja kaubamärk on aina enam tuntud ning nähtavad ka Rapla sündmustel ja tänavapildis. Viimasel ajal on ta teinud päris mitu avalikku ülesastumist. 29. septembril kohtus ta Raplamaa Ettevõtjate Ühingu liikmetega vestlusõhtul. Kuna tegemist oli Ettevõtlusnädala ühe sündmusega, oli see tegelikult suunatud kõigile soovijatele. Ukse pealt ühtegi huvilist ära ei saadetud.
Hiljutisel filmifestivalil “Kaader” pani ühe eriauhinna välja Meelis Masso Advokaadibüroo. See kandis nime „Õiglane kaader“ ning auhinna pälvis lühifilm „Häng”. Masso selgitas, et see film valiti välja, sest seal on kajastatud õiguse ja õigluse küsimusi.
Meelis Masso üks eripäraseid jooni ning tugevusi on tema isikupärane hääl. See kõlab samal ajal nii autoriteetselt kui ka sõbralikult. Loomulikult on häälekasutus vandeadvokaadi üks põhilisi relvi kohtusaalis. Kui jutt tema hääletooni ja -kasutuse peale läheb, siis Masso muigab. Talle meenub lugu, kus tema hääl on ühe kohtualuse lausa ära hirmutanud. „See on võib-olla isegi mõne inimese ära ehmatanud. Klient on öelnud kohtule, et „Masso ütles nii ja ma ei julgenud midagi vastu öelda”,“ rääkis ta.

Lugu, mis jääb surmani meelde

Aastate jooksul on Masso aidanud lahendada väga erinevaid kaasuseid, aga üks neist on olnud eriti ere ja jääb kindlasti meelde elu lõpuni. Masso oli äsja läbinud advokatuuri eksami ning võetud sinna vastu. Kohe järgmisel tööpäeval saadeti ta lahendama ühte erakordset kriminaalasja, kus lihakombinaadis töötav naisterahvas oli suure noaga ära lõiganud oma mehe suguti. Tuli koju, võttis köögist noa, läks magava mehe juurde, tegi seda ning lasi siis selle WC-potist alla.
Masso saadeti algaja vandeadvokaadina seda olukorda lahendama. „Mida ma seal nüüd siis teha saan?“, mõtiskles ta omaette. Lugu lõppes sellega, et mees ja naine tulid kohtusaali, hoides käest kinni. Nagu selgus, oli mees naisele andestanud ning olukord lõppes kokkuleppemenetlusega. „Mees ütles seal väga ilusti: „Jah, ma olen olukorraga leppinud, sest kellele mind enam sellisena vaja on”,“ meenutas Masso.
Eluring on toonud Masso tagasi oma juurte juurde Raplasse ning see on taganud teatava südamerahu. Suured unistused on elus teoks tehtud – loodud on oma advokaadibüroo, majanduslikult on elujärg kindlustatud. Kuhu siit veel edasi? Masso ütles, et ta kindlasti tahab endale veel sihte seada, sest vastasel juhul hakkab tunduma, et lõpp on lähedal. Ühe võimaliku sihina näeb ta advokaadibüroo laiendamist. Praegu töötatakse üheksakesi Raplas, aga võimalik oleks laieneda Ida-Virumaale ja Tartusse. Kas need mõtted ühel hetkel ka realiseeruvad, seda näitab aeg.