Rail Baltic Estonia
Viimastel nädalatel poriseks muutunud Raplamaa veoteedel, mida kasutatakse Rail Balticu põhitrassi ehituseks, on tehtud terve rida muudatusi: mitmel lõigul on materjalivedu peatatud, mitmel vähendatud ning puhastustöid on tihendatud nii Verstonil kui ka Taristonil. Mitmes lõigus on teede seisukord juba paranemas, teistes jätkub puhastamine kõrgendatud koormusega. Ehitusettevõtted kinnitavad, et teede olukorda hinnatakse lõikude kaupa iga päev ning operatiivsetele teavitustele reageeritakse kiiresti.
Alates novembrist on Raplamaa teedele avaldanud mõju nii tavapärasest pehmem sügis kui ka esimesed lumesajud, mille ajal on jätkunud Rail Balticu ehituseks vajalike vedude tegemine, mis on toonud kaasa tavapärasest porisemad olud ning keerulisemad sõidutingimused. Verston ja Tariston kasutavad pidevalt mitmesuguseid puhastusmeetmeid ning teevad koostööd kohalike omavalitsuste ja Transpordiametiga, et tagada võimalikult puhtad ja ohutud teed.
Harjumaa/Raplamaa piir–Loone lõik (Verston)
Selle lõigu teede seisukord on hinnatud heaks. Iga päev töötas kaks harjaautot ja vajadusel ka imur. Odulemma karjääris pestakse veokeid survepesuritega, mis on oluliselt vähendanud teede määrdumist. Materjalivedusid teostas viimastel nädalatel kokku 24 autot.
Loone–Hagudi lõik (Verston)
Kasutusel on kaks harjaga masinat ja lõigu seisukord on hinnatud rahuldavaks. Materjali veetakse Rainu (Trev-2) karjäärist kuue poolhaagisega. 20. novembril lõpetati ületus riigiteel 15 Tallinn–Rapla–Türi, mistõttu päevasel ajal sellel lõigul enam vedusid ei toimu.
Hagudi–Alu lõik (Tariston)
Tariston lõpetas alates 20. novembrist karjääridest materjaliveod ning võimalikust tööde taasalustamisest antakse eraldi teada. Teedel 20131 ja 20113 vedusid enam ei teostata, teel 20141 toimusid veod kuni 19. novembrini. Põhirõhk on kriitiliste ristmike puhastamisel ning harjamistöid tehakse pidevalt.
Alu–Kärpla lõik (Verston)
Lõigul on teede seisukord rahuldav. Järelevalveüksus teeb vähemalt kolm korda nädalas regulaarseid ülevaatusi ning puhastust teostavad kuus puhastusüksust, mis katavad Orava, Purila, Reinu ja Rüütja karjääridega seotud lõigud ning Rapla jaama ja Raikküla tsooni. Koostöö vallaga toimib sujuvalt ning teavitustele reageeritakse operatiivselt.
Lisaks juba kehtivatele meetmetele – teede sagedasemale harjamisele, rataste pesule ja reageerimismeeskondade kiirele tööle – kaaluvad ettevõtted ka täiendavaid ajutisi lahendusi, mis vähendaksid pori kandumist madalama kandevõimega lõikudele. Näiteks on vajadusel võimalik kohandada veograafikuid tundlike ilmastikuolude ajal, suunata osa vedusid alternatiivsetele lõikudele või peatada ajutiselt üldse; rakendada lisapuhastusüksusi just nendesse kohtadesse, kus veokite liikumissagedus on ajutiselt suurem.
Sellised lühiajalised kohandused võimaldavad jooksvalt leevendada pori tekkimist teedel, kuni ilmastikuolud stabiliseeruvad ja teede koormus ka väheneb. Hetkel on ehitus graafikus, et Tallinna ja Varssavi vahel võiks rahvusvaheline kiirrongiliiklus alata 2030. aastal.
Küsimused ja kontaktid
Kui tekib küsimusi või puudutab probleem konkreetset lõiku, saab kõige kiirema info vastava lõigu veebilehelt või võttes ühendust ehitajaga, lõikude kaupa on info leitav Rail Baltic Estonia kodulehelt www.rbestonia.ee.
Rail Balticu projekteerimise ja ehitamisega seotud küsimustes Raplamaal saab ühendust võtta [email protected].
Täname kogukonda kannatlikkuse ja tagasiside eest. Koostöös partneritega teeme kõik, et liiklus oleks võimalikult ohutu ja teed võimalikult puhtad.
paluks infot rainu karjääri kohta[asukoht]
Mis vingud pidevalt? Praegu käib ehitus, kõik kannatavad. Pese tihedamini ja ongi probleem lahendatud
proua ,küsiti asukohta
Miks käib jutt vaid Hagudi- Kohila lõigust? Rapla Järvakandi sama hull!!!
Euroopa teedel vihmaga sõites on auto pestud,meil??? teele kantud pori pikendab auto pidurdusteekonda,halvendab auto juhitavust ka väikese niiskuse korral,ka kuival teekattel muutub teele kantud sodi väikesteks kuulikesteks rataste all!
Aga no kelle asi.Tore on teha poliitreklaami- piirame sõidukiirust,nii lõiguti kui ka üldiselt.
Kõlab ju hästi hoolivalt.Aga milliste autodega sõidetakse täna- neid ei saa ju 10 15 aasta tagustega võrreldagi veneaegsetest rääkimata. Teed on laiemad, paljud ristmikud aastatagustega tundmatuseni muutunud. Häda selles,et juurprobleemidega keegi tegeleda ei taha või et lihtsalt mõistus on jäänud 20,30 aasta taha kinni.
Olukorra kirjeldus: Hoolimata lubadustest teid hooldada, on tegelikkus Raplamaal ja karjääride lähiümbruses vastuvõetamatu. Maantee on kaetud pideva savi- ja porikihiga. Pori lendub ja katab kinni liiklusmärgid ning tähispostide helkurid, muutes need pimedal ajal nähtamatuks. Praegusel aastaajal (pime, niiske, temperatuurikõikumised) muutub teele kantud savi äärmiselt libedaks kihiks (nn “roheline seep”). Tellitud või lubatud “teede pesu” on ebaefektiivne asendustegevus – märg ja savine tee jäätub öösel, tekitades liuvälja, mis on ohtlikum kui puhastamata tee. Majanduslik põhjendamatu ressursside raiskamine: Oleme analüüsinud olukorra kulusid ja efektiivsust. Praegune strateegia – lasta veokitel pori teele kanda ja seejärel üritada teed puhastada – on majanduslikult ja logistiliselt… Loe edasi »